Oqartussaaqataaneq Pituffimmi aamma atuutissaaq
Akileraartartutut isigineqarneruvugut, innuttaasut nalinginnaasutut isigineqarata, Pituffimmi borgerrådip siulittaasua oqarpoq
Pituffimmi innuttaasut illoqarfinni allanisulli oqartussaaqataanermik periarfissinneqassapput. Taamatut piumasaqarpoq Borgerrådip siulittaasua Jørgen-Ole Nyboe Nielsen.
– Ullumikkut akileraartartutut isigineqarneruvugut innuttaasutut nalinginnaasutut pinnata. Politikerit atukkavut ilisimsaqarfigivallaanngilaat, taamaattumik kissaatigaarput politikerit Thule Air Basemut tikeraassasut, takuniassagamikku kikkuusugut, kalaallinullu inuiaqatigiinnut qanoq iliuuseqarsinnaasugut.
Thule Air Basemi kalaallit qallunaallu sulisut 450-it missaanniittut immikkut ittumik nuna tamakkerlugu akileraarummut 26 procentinik akileraartarput. Tamatuma saniatigut nuna tamakkerlugu akileraarummut nalinginnaasumut 11 procentinik akileraartarput.
Taamaasillun katillugit 37 procentinik akileraartarput.
– Inuiaqatigiinnut peqataaffigisatsinnut akileraartarneq sungiusimavarput. Tamanna pissusissamisoorluinnartutut isigaarput. Taamaattumik illoqarfittut allatulli oqartussaaqataanermut periarfissaqarusuppugut.
Inersimasunik atuartitsineq
– Sunarpiaq eqqarsaatigaajuk?
– Atuartitsinermi atortuvut annertuserusuppavut ullutsinnut naleqquttunngorlugit. Borgerrådi fagini qallunaatut, kalaallisut, tuluttut EDB-milu atuartitsinermi pitsaanerusunik atugaqarusuppoq. Meeqqat atuarfitoqaat 1980-ikkunni atorneqartoq atorparput. Pituffimmili meeraqanngilaq, atuarfimmilu atortut meeqqanut atuartunut naatsorsuussaapput. Inersimasunut naatsorsuussaanngilluinnarlutik.
Jørgen-Ole Nyobe Nielsen qanittukkut Sisimiuniippoq KANUKOKA-p aallartitaasa ataatsimiinneranni peqataajartorluni, tamannalu peqatigalugu naalakkesuisut siulittaasuat Hans Enoksen ataatsimeeqatigaa.
– Neriunartoqarpoq. Naatsorsuutigaarput inimik sanasoqassasoq, taavalu ilinniagaqartitsinermut pisortaqarfik piffissap ilanai ilinniartitsisunik aggertitsissaaq. Neriuppugut kissaatigisarput 2009-mi piviusunngortinneqarumaartoq.
Qaanaami suliffissanut
Landskarsi ullumikkut Thule Air Basemi kalaallinit qallunaanillu akileraarutitigut 90 millioner koruunit missaannik isertitaqartarpoq.
– Aningaasat akiliutigisartakkatta tamakkua ilaat Qaanaami innuttaasunut atorneqarsinnaalluarput. Innuttaasut pitsaanerpaamik tapersersorneqarsinnaapput suliffissaannik qulakkeerinninnikkut. Tamatumunngali pisariaqarpoq innutaasut ilinniagaqarsimanissaat.
– Sapinngisarput tamaat Qaanaami innuttaasut ikiorniarpavut. Qaanaami 6. klassimi atuartut paasisassarsiorlutik angalanissaminnut aningaasanik tapiiffigineqarnissaminnik qinnuteqarsimapput, ullorlu inuiattut nalliuttorsiorfitsinni sakkutooqarfimmi innuttaasut qinnuiginiarpavut tapiissuteqaqqullugit.
– Siunertaraarput 6. klassimi atuartut tapiiffigineqartarnissaassa ileqquliunneqarnissaa, taamaaasilluni atuartut ilisimasatik Qaanaap avataani annertusarniassammatigit, siulittaasoq oqarpoq.