Inuit pillugit ilisimatusarneq

Issittut Ukiuinut atatillugu ilisimatuussutsikkut suliniutit arfinillit kalaallinik ilisimatuunik aqunneqassapput inuit inuiaqatigiillu sammineqassallutik.

Nunani tamalaani Issittut Ukiuannut atatillugu suliniutit 400-t missarpiaanniittut pingajorarterutaat Kalaallit Nunaannut attuumassuteqarput.

IPY-mi (International Polar Year) qallunaat nationalkomité-at aalajangersimavoq Kalaallit Nunaanni aammalu Kalaallit Nunaat pillugu ilisimatusarneq sammisanut pingasunut avinneqassasoq: Klima, sermersuaq kiisalu inuit, pinngortitaq inuiaqatigiillu.

Sammisassat siulliit marluk qallunaanit ilisimatuunit aqunneqassapput, sammisassaq kingulleq kalaallit iisimatuut kissaataat malillugu ilanngunneqarsimalluni, sammisallu taassuma iluani ilisimatusarnermi suliniutit arfiniliupput, ilisimatuunit Kalaallit Nunaanneersunit aqunneqartussaat, aammalu ilisimatuut nutsinneersut ikinnerpaamik 40-t akuleruffigisassaat.

Tamakkua ilaatigut makkunanngaanneersuupput Ilisimatusarfik, Pinngortitaleriffik, Oqaasileriffik kiisalu Center for Arktick Medicin. Ilisimatusarnermik suliniuutissat arfinillit, Kalaallit Nunaata aqutassai, tassaapput oqaatsiniit, tunillatsittarnerit aammalu pinngortitami ataqatigiinnerit (økosystemer).

Ilisimatusarfimmi oqaatsinik atuakkianillu ilinniarfiup oqaatsit, atuakkiat tusagassiorfiillu pillugit suliniutissarujussuaq, ataani suliniutinik sisamanik imalik, ingerlatissavaa. Suliniut taaguuteqaroq "Glocalisation" siunertaavoq eqqornerusumik paasiniassallugu samini inunnilu oqaatsitigut ileqqut qanoq innersut, isorliunerusumiittut, assersuutigalugu Inughuit oqaatsinut poltiikki ingerlanneqartoq qanoq isigineraat aammalu inuusuttut attaveqaatit nutaat soorlu internetti mobiltelefonillu qanoq atortarneraat.

Inunnik pinngitsaaliilluni nuutsitsisarnerit suliniutit ilagaat Ilisimatusarfiup ingerlatassaasa. Taassuminnga aqutsisuussaaq Yvon Chonka, taassuma misissussallugu issittumi nunani assigiinngitsuni pinngitsaalisamik nuutsinneqarnerit kinguneqaatat, assersuutigalugu 1953-imi Thulemit pinngitsaaliilluni nuutsitsinermi.

Peqqinnissaqarfiup iluani issittut ukiui atorneqassapput ilisimatusarnermik suliniutit aallartinneqareersut immikkut sammineqalernerunerannut. Assersuutigalugu nappaatinik tuniluuttunik, inooriaatsimik nappaatinik aammalu aatsitassat oqimaatsut inunnut sunniutaasa ilisimatusarnerit.

Pinngortitaleriffik ilisimatuussutsikkut suliniutini imaanik klimamillu samminnitttuni peqataavoq. Pinngortitaleriffiup nammineq suliniutaa ateqarpoq Nuuk Basic, tassanilu nakkutigineqassapput nunami, imaani silaannarmilu avatangiisit qanoq issusiat.

Immap sikuata annikilliartornera aamma ilisimatuussutsikkut suiniutini arlalinni, Pinngortitaleriffiup peqataaffigisaani sammineqarpoq. Kalaallit Nunaata avannaani imaani siku peeruppat tamanna silaannaap issusaanut qanoq sunniuteqassava, imaluunniit Nordvestpassage-kut umiarsuarmik ingerlatsoqarsinnaalerpat tamanna avatangiisinut qanoq sunniuteqassava? Aamma imaq Ittoqqortoormiit avannaaniittoq ilisimatuunut soqutiginaateqarpoq. Uuliasiortoqalissagaluarpat avatangiisit uumasullu qanoq sunnerneqassappat?

Kiisalu Pinngortitaleriffik nannut pillugit suliniummi peqataassaq, tassani qulaajarniarneqassalluni uumasut angalaartarfii ukiuni kingullerni qulini allanngorsimanersut.

Kalaallit ilisimatuussutsikkut suliniutaannut Inatsisartut aningaasanut inatsisaatigut immikkut aningaasanik immikkoortitsisoqarsimanngilaq, KIIIP-lli ilisimatusarnermut atugassarititai pingaartumik issittut ukiuini suliniutinut atorneqassapput, taamatut paasissitissiivoq nunatsinni issittut ukiuisa komitéanni siulittaasoq Birger Poppel.

Powered by Labrador CMS