Sermitsiaq 17 atuartartunut piareerpoq
Aviisi nunatsinni niuertarfinnut nassiussuunneqaleruttorpoq, aviisilu qarasaasiakkoortoq atuarneqarsinnaalereerpoq
London Mining royaltymut isummerpoq:
· Uani sapaatip akunnerani aviisimi aatsitassanut politikki sammeqqipparput isumaqaratta nunap aningaasaqarnikkut ineriartorneranut pingaaruteqartoq.
· Inuussutissarsiornermut aatsitassanullu naalakkersuisunut ilaasortanngortoq Jens-Erik Kirkegaard isumaqataavoq oqarlunilu aatsitassat nunatta aningaasaqarneranut pingaarluinnartuusut.
· Aviisimi oqaluttuarpoq sapaatit akunnerani kingullermi London Mining ataatsimeeqatigisimallugu, soorlu aamma aviisimi Isuanut suliniummut London Miningip isumaa saqqummiullutigu. Naalakkersuisunut ilaasortaq pisortaanerlu suliniutip ingerlannissaanut soqutiginnipput. IBA-milli isumaqatigiinniarnerit aalajangiisuussapput. London Mining piiaanissamut akuerineqassaguni akuerineqarunilu aningaasaliinissaq inissinneqartariaqarpoq kingornalu sanaartornissamut tunisassiulernissamullu akuersissuteqarfigineqarluni. Suliniullu aallartinneqartinnagu piumasaqaatit assigiinngitsut naammassineqartariaqarput.
-
· Tassunga atatillu aamma allaaserisaqarpoq nunatsinni piujuartitsineq tunngavigalugu aatsitassarsiorup qulakkeernissaannut periarfissanik imaqartumik.
· Kommune Kujalliup suleqatigiinnissamik isumaqatigiissutaa nutaaq partiinit tamanit ilaaffigineqartoq sammivarput. Taamaalilluni borgmesteri nutaaq allaffissorneralu illuatungiliuttunit eqiingasunit nakkutigineqarsinnaanani.
· Uuliamut akuerissutit pillugit suli nalorninartoqarpoq. Naalakkersuisuutitaqartullu akuersissutinut nutaanut mattussinerat tupigineqarpoq. Nalunaarusiami nutaami paasineqarpoq kingullermik qillerinerit ingerlanneqarmata ajutoornerit 88-iusimasut.
· Kina nunatsinni soqutiginnittorsuunngilaq, naak taama isumaqararluartugut. Kina Issittorlu pillugu Martin Breumip allaaserisaa saqqummersipparput.
· Aalisarnikkut suliffissuit suliaqarnerpaalernissamut piukkunnarsarput, aalisakkerivinni assigiinngitsuni sulisussanik amigaateqartarneq imminut assortuulluni.
· Air Greenland qulimiguulinnik nutaanik pisiniarniarpoq uani sapaatit akunnerani suliffeqarfiup ataatsimeersuarnerani saqqummiunneqartumik.
· Kangilinnguit puigorneqarsimagunarput, illersornissamillu suliaqartut illuutit atortorissaarutillu 600 million koruunit missaanni akeqartut piiarniarlugit sioorasaaripput: Pisisussaqanngilaq, illersornissaqarfimmit illuutinik kiffartuussivik nalunaarpoq. Illersornissallu suliassani naammaginertumik suliarisimanngilaa, illussanik titartaasartoq Peter Barfoed suliaq pillugu isornartorsiuivoq isumaqarpoq.
· Nunatsinni susoqarnersoq paasisaqarfiginerorusukkukku Sermisiami oqallinneq aamma atuarsinnaavat. Tassaniipput oqaatsit pillugit oqallinneq qisuariaatillu assigiinngitsut. Kommune Kujallermi Jørgen Wæver Johansen suleqatigiinnissamut isumaqatigiissut pillugu allappoq. Jens-Erik Kirkegaard aatsitassanut politikki pillugu allappoq. Greenpeace uulisiornikkut oqatilliisarnissamik nutaaliorpoq. Dansk Folkepartimiillu Martin Henriksen naalagaaffeqatigiit nukittorsarnissaat pillugu allalluni.
God læselyst!