Arfiviit aniguiniarlutik avannarpartertarsimapput

Københavns Universitetimi ilisimatusarnerit nutaat takutippaat arfiviit sermersuaqarfik kingulleq anigorniarlugu avannarpartersimasut

København Universitetimi ilisimatusarnerit nutaat takutippaat arfiviit avannarparternermikkut sermersuaqarfiusoq kingulleq anigorsimagaat. Assiliisoq: Malene Simon

Nunap uumasuisa angisuut miluumasullu soorlu kiliffaat aamma siissisut meqqullit sermersuaqarfiusoq kingulleq anigorsimanngilaat.

Kisianni arfiviit aniguipput - nunarsuarmi uumasut miluusimasut sivisunerpaamik uumasartut. Nukissatit sipaarlugit avannarparterlutillu aniguisimapput.

Ilisimatusartut uumasut miluumasut imarmiut uumasunut nunamiunut miluumasunut sanilliullugit ukiut 11.000-it matuma siorna sermersuaarummat Europallu avannaa tamassumalu imartaa kiannerulermat qanoq pisimanerannik misissuineranni siullermi takuneqarsinnaavoq.

Københavns Universitetimi angusat ilisimatuussutsikkut atugassiakkut ataqqineqartukkut Nature Communicationsinikkut tamanut saqqummiunneqarput.

- Ukiut 250-it matuma siorna arfiviit arfannianit aamma nungunneqanngillat, Andy Foote, Københavns Universitetetimi Grundforskningscenter for GeoGenetik-imi dna-nik ilisimatusartoq oqarpoq.

- Ullumikkut arfiviit piniaqqusaanngillat ajunngitsumillu uumallutik. Kisianni silap allanngornera pissutaalluni nannutulli siunissaat neriunaateqarnarpallaanngilaq. Kiassutsit nikerarnerisa kingunerissagunagaanik ukiut 100-t qaangiuppata arfiveqarfiit affaat peerukkumaartut Andy Foote oqarpoq.

Arfivik 200-nik ukioqalersinnaavoq. Ukiut eqqarsaatigalugit uumasunit miluumasunit nunamiittunit taanna nallerneqarsinnaanngilaq. Arfivik 1800-kkut naalerneranni kapineqarsimalluni tuukkartaqartoq pisarineqarsimavoq.

Ukiut pingasut ingerlaneranni Andy Footep suleqataasalu professor Tom Gilbertip, KU, aamma Kristin Kaschner, Tysklandimi Albert-Ludwigs Universitetet, arfiviit misissuiffigisimavaat.

- Arfiviit 44-t saarngisa dna-vi misissoqqissaarsimavavut tamakkulu sumiiffiit eqqarsaatigalugit Hollandip sineriaaneersuullutillu 1000 km-isut avannarpasinnerusuneersuupput aamma ukiut 50.000-iniit 11.000-t matuma siorna kiannerulerneraneersuullutik, Andy Foote oqarpoq.

Misissuinerit takutippaat sermersuaqarfiusoq qaangiummat arfiviit amerleriarujussuarsimasut aamma nalinginnaasumik arfiveqarfiusut siusinnerusumut sanilliullugu pingasoriaammik amerlisimasut.

- Taamatut arfiviit amerleriarnerat arfiveqarfiillu aamma amerleriarnerat piffissat ilaanni Sullualuup aqqutigineqarsinnaasarsimaneranut attuumassuteqarsinnaavoq, taamaalillutik arfiviit Manerassuarmeersut arfiveqatimminik ullumikkut »angerlarsimaffimminniittunik« nuliarsinnaasarsimallutik, Andy Foote oqarpoq.

Ukiut 11.000-it matuma siorna Europap avannaa aamma Danmarkip imartai ullumikkut Kalaallit Nunaannisut ipput.

- Taamanikkut uumasut miluumasut nunamiutat uumasunut miluumasunut imarmiunut sanilliukkaanni arfiviit sooq taama iluatsitsisimatiginersut uffa kiliffaat siissisullu meqqullit nungussimasut paasiuminartumik nassuiartissartaqarpoq.

Arfiviit uumaffigisinnaasaminnik nutaanik ujartuillutik avannarparternerminni nukippassuarnik atuineq ajorput, uffa uumasoqatitik nunamiut miluumasut akornutissarpassuit aqqutigisartussaagaat tamannalu ilutigalugu piniarneqartarlutik.

Powered by Labrador CMS