IA: Aleqa; naak aningaasaliissutissat?

Naalakkersuisooqatigiinnissaq pillugu isumaqatigiissut tupaallanngitsumik illua´tungiliuttunit qimerloorneqarsimalerpoq. Isumaqatigiissummi inuiaqatigiit pillugit pilersaarutit pingaarnerit amigaataasut IA-mit isumaqartoqarpoq. Isumaqatigiissut allaanngilaq kissaatigisanik nalunaarsuiffik

Siumumi siulittaasoq Aleqa Hammond Naalakkersuisunut siulittaasunngortutut ilisaritinneqarpoq. Assi marlunngornermi marsip ulluisa 19-ani partiit pingasut naalakkersuisooqatigiinngorneranneersuuvoq. Assiliisoq: Leiff Josefsen

- Inuiaqatigiit siunissami sumut sammitinneqassanersut pillugit naalakkersuisooqatigiinni qanoq kissaateqartoqarnersoq Inuit Ataqatigiinni assut maqaasineqarpoq, ingammik qanoq ililluni tamanna anguneqarniarnersoq pillugu. Naalakkersuisooqatigiinnissamik isumaqatigiissut allaanngilaq kissaatigisanik nalunaarsuiffik, suliassaqarfinni ataasiakkaani pitsanngorsaanernut tunngasoq. Kissaatigisanut nalunaarsuiffimmi kissaatigisat annertuut annikitsullu ataatsimoortillugit allattorneqarsimapput aamma sorliit pingaartinneqarnerunersut takujuminaapput. Pitsanngorsaasoqartariaqartoq tamatta isumaqatigiissutigisinnaavarput, kisianni nunatsinni suliassat unammillernartut qanoq ilillugit naalakkersuisooqatigiinnit iluarsineqarniarnersut pillugit Inuit Ataqatigiinni akissutissanik suli utaqqisoqarpoq. Naalakkersuisooqatigiinnissaq pillugu isumaqatigiissummi tamanna akineqanngilaq taamaalillutillu inuiaqatigiit ingerlaqqinnissaminni suli nalorninartorsiortinneqarput.

Naalakkersuisooqatigiit Aleqa Hammond, Siumut, siuttoralugu naalakkersuisooqatigiinnissaq pillugu isumaqatigiissut tamanut saqqummiummassuk tusagassiuutitigut nalunaarutikkut IA-kkormiut taamatut allapput.

Naalakkersuisooqatigiit assersuutigalugu suliffinni sungiusarfissanik amerliliinissaq, kollegiani inissianik amerliliinissaq aamma inuiaqatigiit aningaasaqarnerisa nukittorsarneqarnissaat pillugit oqaaseqatigiiliarpassui isumaqataaffigiummanngissallugit ajornakusoortuusoq IA-kkormiut allapput.

- Kisianni pilersaarutit tigussaasut ajoraluartumik allaaserineqarsimanngillat, taamaattumik tamakku innuttaasut aamma nunatsinni nunanilu allani namminersorlutik inuussutissarsiuteqartut peqatigalugit takunissaat utaqqisariaqarparput, IA-kkormiut imminut anguniagassissimagaanni aamma tamakku qanoq angunissaat pillugit allaaserinnittoqartariaqarsimagaluarnerannik isumaqartoqarfiusumit allapput.

Oqaaseqaatigiit sisamat
- Anguniagassalli qanoq anguneqarnissaat pillugit malinnaatitsisoqanngilaq. Assersuutigalugu nunatsinni aningaasaqarneq pillugu oqaaseqatigiinni sisamaannarni allassimasoqarnera ernumanartortaqarpoq. Aamma aningaasaqarnitta tatineqarsimanera ukiuni aggersuni aaqqissuusseqqinngikkutta suliffissuarnillu nutaanik aallartitsinngikkutta aningaasartuuteqarnerulernermik ikinnerusunillu isertitaqalermik kinguneqartussaq ataasinnguamilluunniit eqqaaneqanngilaq. Taamaattumik naalakkersuisooqatigiit aningaasat pillugit politikkiannut tunngatillugu naalakkersuisooqatigiinngortut qineqqusaarnerminni nalunaarutaat taamaallaat tunngavigisinnaavavut. Tassani nunatsinni Aningaasaqarneq pillugu Siunnersuisoqatigiit misissuqqissaarinerisa uppernassusiat nalornissutigineqartoq oqaatigineqarpoq. Misissueqqissaarinermi maannakkut atugarissaarnerput attatiinnarniarutsigu siunissami aningaasanik milliarderpassuarnik amigaateqalersussaasugut oqaatigineqarpoq, IA-mit taamatut allattoqarpoq.

Ilaatigut isumaqatigiissummi aningaasaliinissat ilanngunneqarsimannginnerat uparuarneqarpoq. Tamatuma saniatigut suliffissaaleqineq akiorniarlugu naalakkersuisooqatigiit qanoq inissimanerat IA-kkormiut eqqumiigaat.

Suliniutit angisuut

- Tamatuma tungaatigut suliuniuteqarnitsinnut tamanut Siumukkormiut akerliusarsimapput. Suliffissaaleqineq immikkut suliniuteqarfiginiarlugu 70 mio. koruuninik immikkoortitsisimavugut, suliffissaaleqisuutivut pillugit kommuninik suleqatigiinnerulernikkut, aalisarnerup allanngortiteriffigineqarneratigut, ilinniartitaanernik allanngortiterinikkut aamma suliniutitigut angisuutigut. Taamaattumik naalakkersuisooqatigiinngortut suliniutinik nutaanik misilinneqarsimanngitsunillu suliniuteqarniarnersut pillugit pissaangasorujussuuvugut. Tamatuma akineqarnissaa utaqqisariaqarparput, tassami naalakkersuisooqatigiinngortut akineq ajorput, IA-kkormiut qineqqusaarnerup nalaani suliniutit angisuut pillugit inatsit pillugu oqaatsinik sivisuumik ujartuisimasut oqarput:

- Tamakku pillugit naalakkersuisooqatigiit naalakkersuisooqatigiinnissaq pillugu isumaqatigiissutaataanni ajoraluartumik qupperaajussuaqqaarluni aatsaat nassaartoqarsinnaavoq aamma suliniutit tigussaasut suut pilersaarutigineqarnersut pillugit naalakkersuisooqatigiit akissuteqanngillat. Inunnut, uumasunut, pinngortitamut avatangiisinullu ajoqutaasinnaasut pillugit ilisimasanik paasissutissanillu pisariaqartinneqartunik peqartinnani maannakkut uranimik piiaanissaq suna tunngavigalugu akuersissutigineqarniarnersoq paasiuminaappoq. Siumukkormiut qineqqusaarnerup nalaani suliniutit angisuut pillugit ernumanerujussuarminnik oqaaseqartarsimanerat alianarpoq, uffa imminut nammassinnaasut pilugit aalajangiinissamut ilisimasanik pisariaqartinneqartunik peqartoqanngitsoq aatsitassanik piiaanerni piiarneqartut uranitaqanngilluinnarnissaannik piumasaqaat maannakkut atorunnaarsinneqarniartoq. Aatsitassanik radiop qinngornerinik ulorianartunik qinngornillit pillugit allanngortiteraluni sulinermi innuttaasut tamakkiisumik peqataatinneqarnissaat piumasaqaatigaarput, IA-kkormiut IA-mi politikkimik aallartinneqareersimasumik naalakkersuisooqatigiinngortut nangitseqqinnissaannik qujarunnikkumasut allapput. Tassa inuusuttuaqqat atuarfimmit anisartut pillugit immikkut ittumik suliniuteqarneq. Kisianni politikki taanna itigartitsissutigineqartoq oqaatigineqarpoq.

Powered by Labrador CMS