Qallunaat tissiartaataanni siullersaalluni Sullualukkoortoq

Angallatip naalagaa Kim Borch Mathiesen inuunermilu angalaqataa Kirsten Thomsen tissiartaammik siullersaallutik Sullualukkoorput

Sol glasfiberimik sanaajuvoq isikkanik 42-nik takissusilik, avinngarussimasumi angalanissamut atortulersugaasimasoq. Asseq: Nammineq pigisaq
Sol Sullualukkoornermini nannumik assiisivimmiittuutigineqartussamik naapitaqarpoq. Asseq: Nammineq pigisaqt
Sol glasfiberimik sanaajuvoq isikkanik 42-nik takissusilik, avinngarussimasumi angalanissamut atortulersugaasimasoq. Asseq: Nammineq pigisaq Sol Sullualukkoornermini nannumik assiisivimmiittuutigineqartussamik naapitaqarpoq. Asseq: Nammineq pigisaqt Sol glasfiberimik sanaajuvoq isikkanik 42-nik takissusilik, avinngarussimasumi angalanissamut atortulersugaasimasoq. Asseq: Nammineq pigisaq Sol Sullualukkoornermini nannumik assiisivimmiittuutigineqartussamik naapitaqarpoq. Asseq: Nammineq pigisaqt Sol glasfiberimik sanaajuvoq isikkanik 42-nik takissusilik, avinngarussimasumi angalanissamut atortulersugaasimasoq. Asseq: Nammineq pigisaq Sol Sullualukkoornermini nannumik assiisivimmiittuutigineqartussamik naapitaqarpoq. Asseq: Nammineq pigisaqt

Arfininngornermi septembarip arfineq-pingajuani tissiartaat Gråstenimeersoq S/Y SOL Alaskami Nomemit Sullualuk aqqusaarlugu ingerlaareersimalluni Aasiannut tikippoq. Angalaneq 3200 sømilinik isorartussuseqartoq ullunik 40-nik sivisussuseqarsimavoq.

Angallat kingullermik 2005-imi Aasianniippoq, taamaalilluni aqqutigisimasani tikeqqillugu. Angallat inuttaalu ukiuni arfineq-marlunni 38.000 sømilit missaannik isorartussusilikkut angalasimapput, tamatumanilu South Georgia aamma Kap Horn aqqusaarlugit Amerika Avannarleq avannaqqusimallugu.

Inuttat Kirsten Thomsen aamma Kim Bork Mathiesen 2003-miilli piffissap ilaani ungasissumut angalalersimapput, aappariimmi Esbjergimi angerlarsimaffimminni ukiisarsimapput. Ungasissumut angalanermi ornigassat nalinginnaasut ungaseqalugit avannaarsuaniinneq kujasissorsuarmiinnerlu nuannerineruaat.

Sullualuk siusinnerusukkut kangianiit kimmut Anders Bilgramimit allanillu umiatsiaaraq POCA aquuteralalik atorlugu aqqutigineqarpoq. Taakkua ingerlaanerat ukiunik arlalinnik sivisussuseqarpoq, aqqutaani sumiiffiit ilaanni umiatsiaaraq qaqinneqartariaqartarsimammat. Misigisassarsiortartoq John Andersen Norgemiumik angalaqateqarluni 1988-imi Sullualuup annersaatigut aamma qajartorsimavoq. Taamani sila nillernerujussuuvoq, angalaqatigiillu aqqummik ilangaatsiarsuani sikukkut qaannaminnik uniartariaqartarsimapput.

Nunarsuup kiannerulernerata kingunerani Sullualuk 2007-imiilli angallavigineqarsinnaalerpoq, aamma angallatinit sikusiutaanngitsunit. Piffissap angalaffiusinnaasoq qaammatinik aappaa affarmik taamaallaat sivisusseqarpoq juulip naalerneraniit septembarip qeqqata missaanut. Sikut ullormiit ullormut allanngorartuartarput, taamaattumik Canadami sikunik alapernaarsuisuniit sikut qanoq issusaannik ullormut nalunaarutit isumannaatsumik angalanissamut pingaaruteqarluinnarput. Aqqutaanilu unittoortoqariaannaajuartarpoq, taamalu Issittumi ukiinissaq pisariaqalersinnaalluni.

Ukioq manna tissiartaatit sisamat kitaanit kangimut Sullualukkoorput: New Zealandimeersoq ”Tokimata”, Hollandimeersoq ”Tranquilo”, Tuluit Nunaanneersoq ”Upchuck”, kiisalu Danmarkimeersoq ”Sol”.

Powered by Labrador CMS