Illuaqqanik illoqarfik kulturisiorfiusoq

Liisi Egede Hegelund illuaqqanik illoqarfiliorniarpoq kulturisiorlutik takornarianut kulturimillu sammisaqarfissamik

Qernertunnguit Kangerluani illuaqqanik illoqarfik taama isikkoqartussatut takorloorneqarpoq.

Inuk Hostels, taamatut suliniut taaguuteqarpoq, Kommuneqarfik Sermersuumilu kommunimut pilersaarummut ilassutitut siunnersuutaagallarluni.

Pilersaarutaavoq illuaqqat Qernertunnguit Kangerluaanniissasut.

Liisi Egede Hegelundip, 2006-imiilli pilersaarutilinik suliaqarsimasup, oqaatigaa pineqartoq kulturikkut suliniut, tassanilu illuaqqat najugaqarfissat sisamaagallassapput tamarmik arfineq-pingasunut inissallit cafélu inunnut 40-nut inissalik.

- Anguniakkavut pingasuupput. Takornariat, atuartut ilinniagaqartullu aammalu nunaqavissut, Liisi Egede Hegelund oqaluttuarpoq.

- Centerimik pilersitsiniarpugut kulturikkut ingerlatsiffiusumik soorlu kalaallit nerisassiortarnerannik kalaallillu qangatut sanaluttarnerannik oqaluttuarnertalinnik.

- Meeqqat inuusuttullu peqataasinnaassapput puisimillu pilanneq ilinniarlugu kalaallillu nerisassaataannik pilareersaallutik, assersuutigalugu aalisakkanik panertuliorlutik, aalisakkanik tarajorteralutik aalisakkanillu pujooralutik. Tassaasinnaapput puisit, arferit tuttullu neqaannik pujoorinerit nikkuliornerillu. Kuanninik, paarnanik nunattalu piinik assigisaannik akoorlugit, ukiup qanoq ilinera malillugu aalisarsinnaasanik piniarsinnaasanillu. Aamma siunertaavoq silami killuliortoqassasoq saattuliorfiliortoqassasoq pujooriviliortoqassasorlu.

- Tamakkualu ilaqartinneqassapput qanga inuusimanitsinnik qanorlu najugaqarsimanitsinnik oqaluttuanik, Liisi Egede Hegelund oqaluttuarpoq, ilanngullugulu oqaatigalugu takornariat tamakkuninnga aamma neqeroorfigineqartassasut.

Assersuutigalugu umiarsuarnik takornariartaatinik takornarianut neqeroorutigineqassaaq centerip takuniarnissaa misigalugulu qanga Kalaallit Nunaanni inuuneq qanoq innersoq inuiaqatigiillu qanoq ineriartorsimanersut. Tamanna peqatigalugu kalaallit nerisassiornerat takullugulu nerisassiaat misilissavaat aammalu kalaallit atisaat assuutaallu takullugit. Umiarsuarnik takornariartaatinik takornariat kalaallit ukiup qanoq ilinerani nerisassaataat assigiinngitsut misilittassavaat.

Tamatumalu saniatigut suliniut pisuttuarlutik takornarianut, takornarianullu assersuutigalugu Arctic Umiaq Linemik angalasunut, sammitinneqassaaq.

- Siusinnerusukkut takornarianik suliaqarsimaninni nalunngilara suut perusunneraat aammalu nunami maani neqeroorutit suut amigaatiginerivut.

- Kalaallinik naapitserusuttarput Kalaallit Nunaanni ullumi qangalu inuunermik oqaluttuartunik. Tusarusuttarpaat angajoqqaatta aammalu aanatta aatattalu Kalaallit Nunaanni inuunermik uagutsinnut oqaluttuarisartagaat, Liisi Egede Hegelund oqarpoq, taassumalu neriuutigaa nunaqavissut aamma centeri atortassagaat.

- Aallaqqaammut illoqarfimmiunut sapaatip akunnerata naanerani ammasarusuppunga, ornigullutik cafémi kalaaliminortoriarsinnaasunik.

- Ukioq siulleq kalaallinik kalaaliminiliortartunik suleqateqarniarpunga sapaatip akunnerata naanerani nerisassioriartortartussanik. Tamanna iluatsilluassappat aamma sapaatip akunneranut marlussoriarlunga kalaaliminernik sassaallertarlunga ammasarniarpunga. Kigaatumillu alliartuaartillugu atuisartoqassappat, taanna nassuiaavoq.

Liisi Egede Hegelund siusinnerusukkut nammineq Sisimiuni Igalikumilu takornarianut ingerlatsiveqarsimavoq. Sisimiuni 1999-imi taamaattumik aallartitseriareeraluarpoq, taamanikkut mittarfimmut aqqusineq sananeqarmat.

Kingorna Igalikumi vandrehjemmiuteqarpoq. 2006-imiillu Nuummi suliniut ingerlatilersimavaa. Aallaqqaammut pilersaarutaasimagaluartoq taanna mittarfiup tungaanut aqquserngup eqqaani aanaap illuaraata eqqaaniissasoq. Siullermik kommuni tamatumunnga akuersigaluartoq, taannali unitsinneqarpoq tamaani sanaartortoqarnissaa akueriumaneqanngimmat. Tamatuminnga Liisi Egede Hegelundip aatsaat 2008-mi paasitinneqarpoq. Taamaattumik suliniutaa kinguaattoorpoq. Maanna kommuni akuersivoq taanna Qernertunnguaniissinnaasoq.

Liisi Egede Hegelundip neriuutigaa suliniunni aappaagu aallartissinnaassallugu, kommunimut pilersaarummut ilassut akuersissutigineqassappat. Pilersaarut taanna tusuarniaavigineqarallarpoq.

- Nuannaarutigaara suliniutiga Qernertunnguit Qasigiannguillu akornanniissammat. Tamaani aamma aalisartoqarsinnaavoq, nuniattoqarsinnaavoq nilattartoqarsinnaallunilu aammalu sissamiittoqarsinnaalluni assersuutigalugu ammassanniarluni. Tamanna alianaaqaaq.

- Tamatuma saniatigut sulissutigaara attaveqarfinnik pilersitsineq, takornarianik tikisitsisarnissannik ikiuussinnaasunik.

- Islandimiut ataatsimeersuarnermik ingerlatsiviannik isumaqatigiissuteqarsimavunga atuisutsinnik taarseeqatigiittassasugut tamannalu peqatigalugu Air Iceland assartuinissaq aammalu kulturimut tunngasunik pikkorissartitsinissanik sammisaqartitsinissanillu ataatsimut ussassaaruteqarnissaq pillugit oqaloqatigisimallugu.

- Suliniut niuerniutaallunilu kulturimik samminninneruvoq. Taarusuppara kulturisiorluni takornariarnertut.

- Suliniummi aamma Islandimi Savalimmiunilu suliniutit taamaattut suleqatigineqarput. Tamatuma kinguneranik Vestnorden Fondenimit tapiiffigineqarpugut. Suleqatigiinnerput workshopimik aallartissavarput, tassani suliniutit assingutut Norgemeersut, Ruslandip avannamut kitaaneersut Alaskameersullu peqataanissaannut qaaqqussallutigit. Taanna oktobarimi Savalimmiuni ingerlanneqassaaq. Tamatuma kingorna workshop Islandimi naggataatigullu Nunatsinni ingerlanneqassaaq, tamatumani siunertaalluni Issittumi sumi tamaani suliniutinit taamaattunit misilittakkanik pissarsiniarnissaq. Tamatuma saniatigut suliniutinut taakkununnga pingasunut ataatsimut nittartagaliussaagut takornarianullu Atlantikup avannaani angalasunut immitsinnut ussassaarutigaluta, Liisi Egede Hegelund paasissutissiivoq.

Suliniut tapiiffigineqarpoq Greenland Venturemit pigineqarlunilu Liisi Egede Hegelundimit qatanngutaanillu Sten Egee Hegelundimit.

Suliniut iluatsilluassappat illuaqqat sisamaniit arfineq-pingasunut amerlineqarsinnaapput.

Powered by Labrador CMS