Fleischerip nunattalu oqaluttuassartaat

Aviisimi allaaserisamini kingullermi Jørgen Fleischerip nammineq nunattalu oqaluttuassartaat angallavigaa. AG-mi allaaserisaa kingulleq juunip 20-ani 2012-imi aviisimi saqqummersinneqartoq ullumi ilanngupparput.

Tusagassiortoq, oqallissaarisartoq aaqqissuisuunerusimasorlu Jørgen Fleischer AG-mi allaaserisamini kingullermi nammineq nunattalu oqaluttuassartaannik killiffissiuivoq. Ullumi ilisaavoq. Foto: Leiff Josefsen

"Nunasiaataanerup nalaani meeraanerma inuusuttuunermalu nalaanut sanilliullugu Kalaallit Nunaat ullumikkut ilisarsaajunnaavissimavoq. 1930-kkut aallartinneranni asimioqarfimmi (nunaqarfimmi) Ukkusissani peroriartorpunga. Nunaqqatigiit tamarmik kalaaliusut 100-t missaanniippugut, nunaqqatigiillu amerlanersaat piniartuullutillu aalisartuupput.

Atorfillit pingasuinnaapput: juumooq, ajoqi niuertoruserlu, tassaasoq ataataga nappaja Danmarkimi ilinniarsimasoq, Sorsunnersuup Siulliup nalaani Fåborgimi ilinniartuutilluni naatsorsuuserinermik aamma atuartinneqarsimasoq. Ullaap’tungaani pisiniarfik aamma orsunik, puisit amiinik qaleralinnillu tarajortigassanik tunisineq nakkutigisarpai.

Pisiniartuerukkaangat napparsivimmi suliassamisut ilinniakkani aallutilersarpaa nappajat saviat atorlugu nappartassiat salillugit atoqqitassanngorlugillu soqqartassanut ilanngullugit iliorartarlugit.

Ukiut 81-it matuma siorna Ukkusissani taamani meeqqat atuarfigisaanni atualerama atuartitsineq kalaallisuinnaq ingerlanneqarpoq. Aatsaat aqqaneq-marlunnik ukioqarlunga kalaallimi ajoqimi qallunaatut pisariaqarnerpaanik atuartinneqalerpunga. Qallunaatoornermi atuagara oqaaseqatigiinnik makkuninnga aallartippoq: Det er dreng, Det er en pige. Det er en hund. Giv pote. Tassa taamani angajoqqaakka niuertoqarfimmut qangarsuummalli inueruttumut, taamani illoqarfiusumut Appanut, nuummata.

Niuertoq ikiortaalu niuertoqarfimmi qallunaartaapput, innuttaasullu sinneri kalaaliullutik. Niuertup meerai pinnguaqatigisarpavut, kisianni qallunaajaqqat qallunaatut oqalunnermik ilinniarfiginngilavut, taakkuami uatsitut kalaallit meerartaattut kalaallisut oqalloritsigimmata. Taamani qallunaat Kalaallit Nunaanniittut kalaallinik paarsisoqartarput taakkunanngalu qallunaajaqqat kalaallisut inunnguuserisamittulli oqalunneq ilikkartarpaat.

Taamani qallunaat ikittuinnaapput. Qallunaanik niuertorutsinik ataasiakkaaqarpoq. Niuertoqarfimmi qallunaartaasut tassaapput niuertoq, ikiortit marlussui, nakorsaq, peqqissaasoq palasilu. Qallunaallu tamarmik kalaallisut oqaluttarput.

Nunasiaataanerup nalaani meeqqeriveqanngilaq utoqqaalluunniit angerlarsimaffeqarani. Utoqqaat qitornaminni inersimasuni najugaqartarput ernuttatillu isumagisarlugit. Taamani ukiut inuuffiusut ikittuararsuupput, taamaattumik utoqqaat ullumikkutut utoqqat angerlarsimaffianni paarineqartariaqaratillu isumagilluarneqartariaqanngillat.

1953-imi Kalaallit Nunaata Danmarkimut ilanngutsitaanerata kingorna tupinnaannartumik allanngoriartorneq misigaara. Aasat tamaasa sanasut qallunaarpassuit tikittarput umiarsualivinnik, mittarfinnik illunillu quleriiaanik sanaartoriartorlutik. Barakkini inuuneq atugaalerpoq uersagarpassuarnik kinguneqartumik. Taamaalinerani sineriak ikkannersuillu sinerissap avataaniittut saarullippassuaqarput. Kilisaatit nunanit allaneersut soorlu russit aalisagaqarfimmi qaloorput, kilisaatillu nunanit allaneersut akuttunngitsumik Nuummut tikittarput, tamaanilu umiarsualivissiortartunik niviarsiapalaaqarneq atugaasorujussuanngorluni. Taamani Nuummi nuannattunnguaqarpoq. Sapaat kisiat minillugu Nuummi katersortarfimmi, Amerikamiut nalaanni barakiusimasumi, qitittoqartarpoq.

Aviisimi nuna tamakkerlugu saqqummersartutuaasimasumi Atuagagdliutit/Grønlandpostenimi ukiuni 30-ni tusagassiortutut aaqqissuisutullu immikkut pisinnaatitaaffeqarlunga inuusimavunga politikkikkullu ineriartorneq landsrådimi kingornalu namminersornerup nalaani ullumikkullu soraarnertut namminersorlutik oqartussat qanimut malinnaavigisinnaasimallugit. Ilanngutassiortutut ukiut ingerlaneranni ministerit tikeraarnerannik kunngikkormiullu tikeraarnerannik misigisaqartarsimavunga. Sineriak angallavigisorujussuuara Avannaani Thulemiit Kujataani Nanortalimmut kiisalu Tunumi. Januaarip naalernerani 1968-imi timmisartorsuaq qaartartorsuarnik usilluni nakkariitsiartoq Pituffimmi sakkutooqarfimmiippunga, Amerikamiullu sakkutooqarfii kiisalu Sermersuarmi DYE-mik kalerriisaarutit maanna atorunnaareersut Amerikamiut napasunik kappussukkanik toqqaviliorlutit kalerrisaarutiliarisimasaat arlalippassuariarlunga alakkartarsimallugit. Tamakkua ilorrisimaarutinik sunik tamani atortulersorlugit sanaajupput allaammi naluttarfeqarlutik!

Sinerissami angalasarnerpassuanni Kalaallit Nunaat alutornangaartoq unnersiutigisaasorlu alutorsaatigisarpara. Tamakkua tassaapput soorlu Qaqortumi Tasersuup killingani suna tamarmi sikkeralersimatillugu unnoqqaami nipaatsumi. Soorlu Tunumi pinissuseq oqaluttuarineqarsinnaanngitsorluunniit. Seqernullu kaaviinnarfiata nunaani Avanersuarmi pingaartumillu Ilulissani asseqanngitsumik isikkivilimmik pinnissuseq akitsisinneqarsimasoq".

Jørgen Fleischer

Powered by Labrador CMS