Kina savimminissanik pissarserusoqaaq

Europami aatsitassat qaqutigoortut isiginiarneqartut Kinamit nunarsuarmi savimminissaq kanngussassarlu isiginiarneqarpoq

Savimminissanik kanngussannillu isumalluutit isiginiarnerusariaqarpagut, professor Magnus Ericsson oqarpoq. Assi: Arktis Media

Killavaat Alannguani aatsitassat qaqutigoortut piiarneqarsinnaanerannut tunngatillugu Inatsisartuni uranitalinnik sunilluunniit piiaasoqannginnissaa oqaluuserileruttoraat, naalagaaffiup pissaaneqaqisup Kinap nunarsuarmi savimminissaqarfiit kanngussassaqarfiillu isiginiartorujussuanngorpai.

Taama isumaqarpoq professor Magnus Ericsson, Luleås Tekniske Universitet, Sverige.

Magnus Ericsson Kalaallit Nunaanni takornartaanngilaq. NunaMineralsip siulersuisuini ukiuni arfineq-marlunni ilaasortaavoq. Kingullermik 2005 qiteqqunnera tikillugu. Tamatuma saniatigut Ericssonip Aatsitassanut pisortaqarfik piffissap ilaa sullittarpaa. Siorna London Miningip Nuup Kangerluani savimminissamik piiaavissaanut pilersaarutip tuniniaanissaanik misissuinermik ingerlatsivoq.

- Naak Kinap aningaasarsiornermi isaatitai tamaviat siumuinnaq ingerlagaluartut siunissami siumut ingerlaannarnissaa ilimagineqarsinnaanngilaq nukissamik aamma aatsitassanik isumalluutaasa killeqarnerat pissutigalugu. Tamanna Kalaallit Nunaanni maluginiareerparput. Kinamiut aningaasaliisartut London Miningimik aningaasaliisuupput, taakkua Isukasiani Nuup eqqaani savimminissamik piiaanissaq pilersaarutigaat, Magnus Ericsson Sermitsiaq.AG'mut oqarpoq.

Geus aamma EU-siulittaasoqarfia ullumi ataatsimiissutigaat aatsitassat apeqqusertariaqartut ataavartumik nukissiorneq aamma teknologi nutaaliaanerpaaq eqqarsaatigalug, Magnus Ericsson ullaap tungaani Kinap siunissami inissisimanissaa pillugu oqalugiarpoq.

Kina aamma Kalaallit Nunaat pillugit isumaqatigiinnginneq
- Naak danskit, kalaallit aamma europamiut tusagassiiviisa aatsitassat qaqutigoortut isiginiaraluaraat, Kinap savimminissamik kanngussammillu pisariaqartitsinera angeqaaq. Taamaattumik uagut savimmivissaq aamma kanngussassaq isiginiarnerusariaqaraluarparput, professor Magnus Ericsson isumaqarpoq, taanna ukiut 20't sinnerlugit tunisassiorfissuarnut siunnersuinermik misilittagaqarpoq.

Ericssonip ajoriffissaqartinngilaa kiniserit London Miningimik aningaasaleeqataanerat ajoriffissaqartinngilaa.

– Ajunngilluinnarpoq. Aningaasanik isaatitsilluassutaassaaq, svenski Ericsson oqarpoq.

Franski ilisimatusartoq Damien Degeorges isumaqataavoq, taanna aamma isumaqarpoq isiginiagassat arlaqarnerusariaqartut, illuatungaagulli isumaqarluni Kalaallit Nunaat Kinamut tunngatillugu mianersortariaqartoq.

- Piffissaq sivikitsuinnaq aningaasarsiorfissatut isigineqartariaqanngilaq - taamaattoqassappat Kalaallit Nunaat allatut ittumik allanik isumalluuteqalissaaq. Aatsitassat nunami imminermi politikkimut samminngilaq. Nunarsuarmi politikkimut tunngassuteqarpoq pinngitsoorani nukittunissamik piumasaqaatitalik, soorlu Australiap taamaattoq taakkua REE-mik tunisassia eqqarsaatigalugit Kinap soqutiginninneranut unammillernerminni, Damien Degeorges oqarpoq.

Powered by Labrador CMS