Kalaallit Nunaata dinosaurus'init ujaranngornikut pigai

Nunatta Katersugaasiviata Allagaateqarfiatalu naqissuserpaa uumasut ujaranngornikut qaqutigoortut Kalaallit Nunaata pigigai taamaattut Tunumi ilisimasassarsiortunit ilisimaneqararluarpataluunniit

wikipedia.org naapertorlugu Plateosaurus prosauropodinit annerpaallunilu oqimaannerpaajuvoq. 9 meterinik takissuseqarpoq 4 tonsit missaannik oqimaatsigaluni. Assiliartaliussaq: wikipedia.org

Siusinnerusukkut maani nittartakkami allaaseraarput Jyllands-Posten allattoq, Kalaallit Nunaata Danmarkillu aasamut namminneq dinosauriuteqalernissaat ujarassiuut qulingiluat Tunumi Jameson Landimut saarngit ujaranngornikut aareerpatigit.

Aningaasaateqarfiit arlallit ikiorsiullugit Geocenter Møns Klintip suliniut annertooq aallartippaa dinosaurit saarnginik aallariarluni uumasorsuit saarngi napparniarneqaqqinnerat. Saarngit ujaranngornikut Kalaallit Nunaannut uterteqqissapput, Georg Nyegaard Kalaallit Nunaata Katersugaasiviani Allagaateqarfianilu pisortap tullia oqarpoq.

- Ilisimatuut taama angalanissaminnik pilersaarutillit Kalaallit Nunaanni namminersorlutik oqartussanut qinnuteqaqqaassapput. Tassunga atatillugu igeqqaassavaat Kalaallit Nunaata Katersugaasiviani Allagaateqarfialu tusarniaaffigineqassapput. Uagut isumaqarpugut ilisimatusarneq taama siunertalik tunngavissaqartoq, pinngortitap oqaluttuassartaannik tapersiisinnaasut uagut qujarukkatsigit, Georg Nyegaard oqarpoq.

- Sumiiffimmi ujaranngornikunik nutaanik nassaartoqassagaluarpat taakkua qallorneqassapput aannaveersarneqarlutillu. Ujaranngornikut misissorneqareerpata Geocenter Møns Klintimi immikkut ittumik saqqummersinneqareerlutik Kalaallit Nunaannut utertinneqassapput, ujaranngornikut qaqutigoortut massuma pigimmagit.

Georg Nyegaardip Tunumi Jameson Landimi ilisimasassarsiornissaq pillugu ilisimasani ilannguppaa:

- Kalaallit Nunaata Katersugaasiviani Allagaateqarfianilu ilisimasassarsiorluni angalanissaq pillugu ilisimatinneqarpugut: Ilisimasassarsiornerup siunertaraa ujarassiuut ilisimasassarsiorneranik nangitsineq, angalanerit taakkua 1980'ikkunni aamma 1990'ikkut aallartinneranni pipput, taamani nassaarineqartut soqutiginartut ilagaat ujaranngornikut ukiunit sen-trias'init, ilaatigut Plateosaurus 220 millionit matuma siorna uumasuusimasoq.

- Tassannga ujaqqap sananeqaataanik misissugassanik peersisoqassaaq isotop-analysit aqqutigalugit paasiniarneqassalluni dinosaurit silaannarmi qanoq ittumi inuusimanersut. Orpippassuaqarfinnitut kiatsigaa imaluunniit erngup kissartup eqqaaniippaat allatulluunniit? Maannakkut paasiniaariaatsit atorlugit ukiut 20't matuma siorna paasiniaariaatsinit annerujussuarnik paasisaqarsinnaavugut, Georg Nyegaard nassuiaavoq.

Suliniut ingerlanneqassaaq Geologisk Museum ved Statens Naturhistoriske Museum, København, Københavns Universitet lektor Lars Clemmensen aqutsisoralugu, taanna ukiut 20't matuma siorna ilisimasassarsiornermut aamma peqataasoq kiisalu Geocenter Møns Klint. Suliniuteqartut ilaatigut professor Minik Rosing, Geologisk Museum oqaloqatigisarpaat.

Powered by Labrador CMS