Issittoq allanngorujussuassaaq
Silap kissakkiartornerata kinguneranik issittumi naasut sunnerneqariataarsinnaanerat, ilisimatuussutsikkut paasisassarsiortartut eqimattat nunanit tamaneersut misissorsimavaat
2050-imi avannaani aajuitsumi qanoq kiatsigilersimassava?
Tamanna eqqortumik akisinnaaniarlug, uuttortaanernit nalilersuinerit utaqqimaaqqaartariaqarput. Silap pissusaa pillugu ilisimatuussutsikkut paasisassarsiortartut ukioq manna 2012-imi aallaavigisaat upperissagaanni, issittumi aajuitsoq 2050-imi agguaqatigiissillugu ullumikkornit 1,8 gradit celsius-imik kiannerulersimassaaq.
Aviisimi ullut tamaasa saqqummertartumi Politiken-imi taamatut allaaserinnittoqarpoq.
Tamanna immaqa tusaannarlugu ingasaginanngikkaluartoq, naasunut - tassa akuutissatut atorneqartartunut, orpikkanut, ivikkanut, orsuaasanut, issuatsiaanut, orpinniullu aajuitsumi naasunut malunnartumik sunniuteqarsinnaassaaq. Tamannalu uumasut assigiinnitsut, soorlu tuttut, nerisaqarniarnerannut annertuumik sunniuteqassasoq, ilisimatuussutsikkut paasisassarsiornernit annertuunit naliliinerit, ungasinngitsukkut ilisimatusarneq pillugu atuagassiami Ecology Letters-imi ilanngunneqartussat takutippaat.
- Siunissaq ungasinnerusoq eqqarsaatigalugu issittup avannarpasinnerusortaani aajuitsumi naasut malunnaatilimmik allannguuteqarnissaat ilimanarluinnarpoq, Københavnip Universitetiani Biologisk Institutimi lektori Anders Michelsen aamma Aarhusip Universitetiani Institut for Bioscience-mi seniorforsker, Niels Martin Schmidt Politiken-imut oqarput.
Immikkut ilisimasallippassuit
Canadami, Australiami, USA-mi, Norge-mi, Island-imi, Japan-imi, Holland-imi, Sverige-mi, Skotland-imi, Finland-imi, Savalimmiuni Danmark-imilu immikkut ilisimasallit 46-t misissuinermi peqataapput. Ilimatuut tamakkua tamarmik suliaat "pisuusaartitsinikkut" misissuinertut taaneqarsinnaapput.
Taakuami naasut aajuitsumi pinngortitami naasuusut nalinginnaasumik naaffigisartagaannit kiannerusumi naatinniarsimavaat. Sverigep avannaani kiannerulaartuniit Kalaallit Nunaata avannarpasinnerusortaanut taakkua misissugarisimavaat.
Issittumi aajuitsumi piffissaq 1970-imiit 2011-p tungaanut soorlu agguaqatigiissillugu kissassusaat 1,5 gradip missaanik qaffariarsimavoq.