Amerikkamiut taartuinnarsuarmut ingerlaarput

USA-mi politikkerit silap pissusaa pillugu ilisimasaqanngillat. Ilisimatuussutsikkut paasisat tusaaniarnagit aalajangeqqapput, FN'ip Sydafrikami ataatsimiinnissaat sioqqullugu silap pissusaanik ilisimatusarsimanerpaat ilaat oqarpoq

Silap pissusaata allanngoriarnissaani Sikuijuitsup kangiani aamma Kalaallit Nunaanni sikup aannissaa sunniuteqarnerpaassangatinneqarpoq. Assi: DMU

USA qanga pissutsinut uteqqittoqariaannaavoq. Republikanerit qineqqusaartitaat tulliani præsindentissarsiorluni qinersisoqarpat ajugaassappat, ukiuni 300-ni qaammarsaaneq qatangiinnassaaq.

Dubai-mi FN’ip silap pissusaa pillugu ataatsimiinnerani europami sila pillugu ilisimatuut nuimanersaasa ilaata tyskip Hans Joachim Schellnhuberip mianersoqqussut taanna oqaatigaa. Silap pissusaa pillugu ilisimatusarneq USA’mi nunanilu ataasiakkaani allani nanertisimaneqariartorpoq, tamannalu nunarsuarmut iluaqqutaanngilaq.

- Pissutsinik ilisimasaqannginneq allaavoq. Ernumanartuali uaniippoq, USA-mi inuit silap pissusaa pillugu ilisimasaqanngivinnerat, tamannalu politikkikkut aalajangiussaagunarpoq. Radiomi arnaq oqaluttuarpoq silaannaap kissatsikkiartornera upperinagu, nammineq republikanerit partiiannut ilaasortaagami, Schellnhuber oqarpoq.

Taanna fysikimik atuagarsortuuvoq, FN-illu Klimapanel-iani (silap pissusaanik oqaaseqartartutut) issiavoq sapaatip akunnerata siuliani København Universitetimi æresdoktorinngortinneqarluni.

Schellnhuber silap pissusaa pillugu eqqarsartaatsimik ”tipping points” tunngaviliisut ilagaat, taanna isumaqarpoq silap pissusaata allanngorluinnarnerani pinaveersaartitsiniarnerit allanngornerullu sunniutai aqunneqarsinnaanngivissut. Taanna nammineq Californiami najugaqarluni ilisimatusarsimavoq USA-milu universitetit arlallit suliaat nuannaartorisaralugit.

- Pissutsilli piviusut USA-mi politikkikkut anguniakkanit erseqqikkunnaarsinneqarput. Silap pissusaanik ilisimatusarneq kisimi pineqanngilaq – ilisimatusariaatsilli tamarmik pineqarput. Ukiuni 300-ni qaammarsaaneq ulorianartorsiorpoq Schellnhuber oqarpoq. Nuna nutaaliaasoq ingerlariaqqissinnaanngilaq akunnaatsumik qinersisarnerit atorunnaarpata, ilisimatuussutsikkut tunngavilersuutit aamma ilisimalikkanik uppernarsaatit atorunnaarsinnerisigut, Schellnhuber naqissusiivoq.

- USA allanngorfiusinnaasup akornanni inissisimasoqarpoq. Republikanerit qineqqusaartitaat præsidentinngussagaluarpat USA qanga pissutsinut uteqqissaaq.

Republikanerit nunat tamalaat CO2-mik atuinermik annikillisaanerannut qilersorsimarusunngillat. Tamatuma saniatigut ilisimatusarnermi paasisanik nutaanik assortuipput, silap pissusaata allanngorfissaa anguneqarpat ajunaarnersuarnik pilersitsisalernissaanik ilimasaarutit upperinngilaat.

Schellnhuber naapertorlugu silap pissusaata allanngorfissaanut ”tipping points” pissutsit arlallit ersiutaasinnaapput. Sikuijuitsumi siku katagalissagaluarpat imaq 6-7 meterinik qaffassaaq, imaluunniit Kalaallit Nunaata sermersua aakkiartulissappat immap aamma 6-7 meterinik qaffannissaa ilimagineqarpoq.

Tamatuma saniatigut Asiami monsunimik sialussuaq, inuit millionilippassuit inuunerannut tunngaviusoq allanngorsinnaavoq – imaluunniit Golfip sarfaa Europap avannaanut kiammik pilersuisoq aamma nikissinnaavoq.

- Ukiut 20-30 matuma siorna ilisimatusarneq aallartimmat isumaqartoqarpoq Golfip sarfaata kiammik pilersuinera allanngortinneqarpat silap pissusaanut annertuumik sunniuteqassasoq. Maannakkulli ulorianartorsiorsinnaasut tulleriaaraanni Golfip sarfaa immaqa tamanit allanngujaannerpaamik sunnertissimavoq, Schellnhuber oqarpoq.

Tamannali isumaqanngilaq atlantikup avannaanik kiammik pilersuisoq siunissamut qulakkeerneqarsimasoq, tassa sila 3-5 gradinik kiannerulissagaluarpat, Schellnhuber nangippoq. Kissarnerulerpat soorunami Kalaallit Nunaanni siku aattoq annertunerussaaq immallu sarfaanut sunniilluni.

- Golfip sarfaata 20-30 procentimik sakkukinnerulernissaa naatsorsuutigaarput. Tamanna soorunami Europap avannaanut annertuumik sunniuteqassaaq, Schellnhuber oqarpoq.

Silap pissusaata allanngoriarnissaani Sikuijuitsup kangiani aamma Kalaallit Nunaanni sikup aannissaa sunniuteqarnerpaassangatinneqarpoq.

- Naak allanngortitsinerpaasussatut naatsorsuutigisat tamarmik nillertumiikkaluartut, 1,5-2,5 gradinik kiannerulerpat oqimaaqqatigiikkunnaarnermik pilersitsissaaq. Sikuijuitsup kangiatungaa annerpaamik eqqorneqarsinnaavoq, kisianni sunniutaasinnaasut millisarniarlugu ilungersorluta suliniarpugut, dr. Schellnhuber oqarpoq.

Nunat tamalaat akornanni nukissamik suliaqartoq IEA, ukiumoortumik nalunaarummini mianersoqqusivoq, CO2-mik aniatitsineq annertuumik millisarneqanngippat silaannaq 3,5-6 gradinik kianneruleriaannaasoq.

Nunarsuarmi pinngortitamut pingaarutillit qiviaraanni koraleqarfiit nungukkiartuaarnissaat ilimagineqarsinnaasoq, Schellnhuber isumaqarpoq.

- Nunat tamalaat akornanni ilisimatusarnermi peqataaffigisatsinni pasinarpoq sila 1,5 gradinik kissarnerulerpat nunarsuarmi koralit 80-90 procentii toqussasut. Silaannarlu 0,8 procentimik kiannerulereerpoq. Imaassinnaavoq koralit nunarsuatsinni sanngiinnerpaajusut, Schellnhuber oqarpoq.

Aamma Indiami aasaanerani monsuni sialussuartalik allanngoratarsinnaavoq.

- Ukiut ilaanni sakkortuneroratarsinnaavoq. Kisiannili monsunip ukiumi ataatsimi marlunniluunniit takkutinngitsuuvissinnaanera ilimanarsigaluttuinnarpoq, Hans Joachim Schellnhuber oqarpoq.

/ritzau/

Powered by Labrador CMS