Meeqqat piitsuutut atugallit

Akitsinnguaq Olsen, Siumut paaserusuppaa Kalaallit Nunaanni meeqqat qanoq amerlatigisut piitsuunertut eqqaanartumik atugaqarlutik inuunersut

Akitsinnguaq Olsenip paaserusuppaa Mipip 2008-mi misissuisitsinerata kingorna meeqqat atugarliornerulersimanersut..

Angajoqqaarpassuit Kalaallit Nunaanni inuusut meeqqatik atortutigut inuuniarnikkullu atugarissaartissinnaannginnamikkit ajuusaarutigaat. Ilaqutariit arlallit meeqqamik timersoqatigiiffinni ilaasortaatinnissaannut allatulluunniit sammisaqartinnissaannut akissaqanngillat.

Tamanna tunngavigalugu Akitsinnguaq Olsen, Siumut naalakkersuisunut apeqquteqaateqarpoq Kalaallit Nunaanni 2010-mi meeqqat procentii qassit piitsuunertut eqqaanartumik inuuneqarnersut.

2008-mi Mipip Kalaallit Nunaanni meeqqat inuuniarnerat pillugu saqqummersitsivoq. Saqqummersitami tassani Mipi ilaatigut ima allappoq: ”Kalaallit Nunaanni meeqqat 9 %-ii piitsuunermut eqqaanartumi inuupput. Tassa katillugit meeqqat 1.416-it, inoqutigiinni 576-isuni inuusut. Tamanna ima isumaqarpoq Kalaallit Nunaani meeqqat aqqaniliuppata ataaseq piitsuunermut eqqanartumut inissisimavoq. Taaguutip piitsuunermut eqqaanartup erseqqissarpaa, inuiaqatigiinni sorlerni najugaqarneq apeqqutaatillugu piitsuussuseq assigiittanngitsoq. Meeraq piitsuunermut eqqaanartumi inuusarpoq ilaqutariit aningaasarliornerat pissutigalugu, pigisanik inooqataanikkullu iluaqutissanik inuiaqatigiinni meeqqat allat nalinginnaasumik pisinnaasaannik pisinnaanngikkaangami.”

Tamatuma saniatigut Akitsinnguaq Olsenip paaserusuppaa Kalaallit Nunaanni meeqqat 9 procentinit amerlanerit piitsuunertut naatsorsuunneqarsinnaasumik inuunersut.

Aammattaaq Akitsinnguaq Olsenip paaserusuppaa meeqqat qanoq amerlatigisut inooqutigiinni 2010-p ingerlanerani pisariaqavissuinnarnut ikiorsiissutinik pisartuni inuunersut.

Misissuinermi tassani Mipi nangilluni allammat:

Aammattaaq Kalaallit Nunaanni meeqqani piitsuussuseq pillugu misissuinerup takutippaa Kalaallit Nunaanni meeqqat tamarmik 39 %-ii inoqutigiinni ukiup ingerlanerani pisariaqavissuinnarnut ikiorsiissutinik pisartuni inuusut. Meeqqat katillugit 6.142-t, inoqutigiinni 2.821-ini inuusut. Tassa Kalaallit Nunaani meeqqat quliuppata taakkunannga sisamat. Pisariaqavissuinnarnut ikiorsiissutinik pisartagallit tassaapput isumaginninnikkut tunniuttakkat, 2004-mi kalaallit isumaginninnikkut inatsiliaanniittut. Periarfissaasinnaasut tamarmik iluatsinngitsumik misilereerneqaraangata pisariaqavissuinnarnut ikiorsiissutit tunniunneqartarput.

Taamaattumik Akitsinnguaq Olsenip kisitsisit 2010-meersut ilisimalerusuppai meeqqat 2008-mut naleqqiullugu qanoq atugaqarnersut nalilerluarsinnaajumallugu.

Powered by Labrador CMS