Narsami radonimut pilersaarusiaqanngissinnarpoq

Naak radon pissutigalugu illoqarfimmi atuarfik matuneqaraluartoq pisortallu illuutaanni allani aaqqiisoqarallarsimagaluartoq, Kommune Kujalleq naliliivoq, radon akiorniarlugu pilersaarusiortoqartariaqarnera pisariaqanngitsoq

Narsaq
Narsami kræfteqalissutaasinnaasumik radoneqarpoq. Assiliisoq: Chr. Schultz-Lorentzen

Inuit pinngortitamit ilungersuatinneqartarnerat killeqanngingajappoq, sumiiffiillu ilaani nuna sananeqaatimigut kræfteqalissutaasinnaasunik gasseqarpoq illuutinut aniasumik taamalu meeqqat inersimasullu peqqissusaannik ulorianartorsiortitsisumik. Tamanna ilaatigut nunatta kujataani illoqarfimmi kusanartumi Narsami atuuppoq. Ukiuni qulini kingullerni naluneqanngitsutut illut iluini radoneqarpoq toqunartulimmik. 2013-imi illoqarfiup atuarfia matuneqarpoq AG ajornartorsiut pillugu arlaleriarluni allaaserisaqareersorlu, kommunimilu teknikkeqarfik kommunip illuutaani allani arlalitsigut "aaqqiigallarluni" annertuumik navianaqisumillu radoneqartoq uuttorneqareersorlu.

Taamaakkaluartoq naalagaaffiit peqatigiit peqqinnissakkut suliniaqatigiiffianni WHO-mi immikkut ilisimasallit nunatsinnilu nakorsaanerup Flemming Kleist Stenzip siusinnerusukkut erseqqissaraluaraat radonimik ajornartorsiut pingaartinneqarlunilu iliuuseqarfigineqartariaqartoq, ullumikkut akuutissap ulorianartup iliuuseqarfiginissaanut suli tamakkiisumik pilersaarusiortoqarsimanngilaq. Nunatsinni tamarmi sumiiffinniluunniit ataasiakkaani.

- Ajornartorsiutip aaqqinnissaa ilungersuutigigipput qularutigineqassanngilaq, ilaatigut uuttortaatinik pisisimavugut Narsamilu kommunip illuutaani uuttortaalluta, Kommune Kujallermi teknikkeqarnermut pisortaq Leif Baadh oqarpoq. Kisianni, nangippoq:

- Isumaqanngilagut kommunip illuutai, marlussuit eqqaassanngikkaanni, ima radoneqartigisut immikkut pilersaarusiortoqarnissaa pisariaqarluni.

Kommunimi teknikkeqarfiup nalunaarsuinerata takutippaa Narsami illuutit aqqaneq-marluk radoneqarnerannik uuttortaavigineqarsimasut. Tallimani ima radoneqartigaaq killissarititaasoq kubikmeterimut ataatsimut 200 bq qaangerneqarsimalluni (illuni nutaani killissarititaasoq 100 bq-julluni). Kommunip allaffiani toqqorsiviup 1.600 bq-mik radoneqarnerata saniatigut utoqqaat illuanni sulisut isersimaartarfianni annertuumik radoneqarpoq (346 bq), Piareersarfiup allaffiani (515 bq) kiisalu meeqqerivimmi allaffimmi (694 bq).

Allaaserisaq tamaat AG-mi sapaatip-akunnerani saqqummersumi matuma ataani pisiarisinnaasanni atuaruk.

Powered by Labrador CMS