kræfti

Narsami kræfteqalernissamut annerusumik aarlerinartoqanngilaq

Narsami radoneqarnerunera nunap sinnerani amerlanerusunik kræfteqalersitsineq ajorpoq. Agathe Fontain §37 naapertorlugu apeqqummut akissuteqaammini allappoq.

Narsami kræfteqalernissamut navianartorsiorneq nunap sinneranit annerunngilaq. Peqqissutsimut naalakkersuisoq, Agathe Fontain (IA), §37 naapertorlugu Jens Immanuelsenip apeqqutaanut akissummi allappoq.

Taassuma kisitsisit 2005-mit 2014-mut Kalaallit Nunaanni kræfteqalersartut nalunaarsorneqarfit naalakkersuisoqarfimminut misissortissimavaa. Puakkut kræfteqartarneq immikkut misissuiffigaat, radoneqarnerutillugu tassuuna kræfteqalernissamut navianartorsiortoqarnerusarmat. Ingammik pujortartartut.

Puakkut kræftertartut amerlanerunngitsut
Kisitsisini takuneqarsinnaasutut ukiut inuuffiit 1.000-iugaangata Narsami puakkut kræftertut 0,72-iusarput, ukiut inuuffiit 1.000-iugaangata Kalaallit Nunaata sinnerani 0,77-iusarsimallutik. Kræftit suussutsit assigiinngitsut tam aasa eqqarsaatigissagaanni ukiut inuuffiit 1.000-iugaangata Narsami kræftertut 3,56-iusarput, ukiullu inuuffiit 1.000-iugaangata Kalaallit Nunaata sinnerani kræftertut 4,4-sarlutik.

Misissueqqissaarneq nangaanartoqartoq Agathe Fontainip maluginiaqquaa, tassani paasissutissat annikitsuinnaat pineqarmata. Aammattaaq inuit ataasiakkaat kræfteqalinnginnerminni Narsamit nuussimasinnaapput.

- Taakkuninnga nangaanartoqaraluartoq Narsami nunap sinneranut sanilliullugu, puakkut imaluunniit ataatsimut isigalugu kræftimik napparsimalersinnaanermut aarlerinaatip annerunera ersersinneqanngilaq, peqqissutsimut naalakkersuisoq allappoq.

Annertusoq
Narsami inissiani radoneqarnera annertusoq oqaatigaa, kisianni navianaatilimmik annertunngitsoq.

2005-imi radoneqassuseq agguaqatigiissillugu 172 Bq/m3-iusoq uuttorneqarpoq. Nunanili avannarlerni iliuuseqarnissamut innersuussisoqassappat annertussusissatut killiliussaq 100 Bq/m3-iuvoq, soorlu silaannarissaalluarnerunissamut kiisalu naterni iikkanilu nuttarnernik ussissaanissamut. Radoneqassuseq aatsaat 200 Bq/m3 qaangerpagu iliuutsinik sunniuteqarnerusunik innersuussisoqartarpoq, soorlu illuutini allanngortiterinerit.

- Narsami radoneqassusaa eqqarsaatigalugu qinngorfigitinnikkut kræfteqalernissamut aarlerinaat annertuallaanngilaq. Tamanna aamma Narsami nunap sinneranut sanilliullugu puakkut kræfteqartut akulikinnerunnginnerannit taperserneqarpoq, akissummi tamanna allaqqavoq.

Tupat pissutaatinneqarput
Tamatuma saniatigut oqaatigaa, Nunatsinni puakkut kræfteqalersarneq nunanut allanut saniliiullugu qaffasissorujussuusoq. Kisianni radonimik pissuteqanngilaq, alla pissutaatinneqarpoq.

- Nunatsinni pujortartarnerup annertunerujussua pingaarnertut pissutaasoq uppernarsaatissaqarluarpoq.

Powered by Labrador CMS