'Til gavn for Grønland'

Kirkegaard: Nalunaarusiaq torrallataavoq

Aatsitassanut politikkikkut akisussaasup Jens-Erik Kirkegaardip, Siumut, nalunaarusiaq ´Kalaallit Nunaannut iluaqutaasumik´ tikilluaqquvaa

Naalakkersuisoq for erhverv, råstoffer og arbejdsmarked Jens-Erik Kirkegaard fra Siumut fotograferet på lørdagens præsentation af rapporten 'Til gavn for Grønland’ på Ilimmarfik-instituttet i Nuuk

Nalunaarusiami ´Kalaallit Nunaannut iluaqutaasumik´ ilisimatuunik ataatsimiititaliaq inerniliivoq aatitassarsiorneq uuliasiorlunilu qillerinerit Danmarkimut aningaasatigut sukkasuumik isumalluutaarunnissamut aqqutissaanngitsut.
Akerlianik aatsitassanik suliniutit amerlassusaat killillit, ukiunilu killilinni piiaaffinnilu killissalersorneqarsimasuni ingerlanneqarpata Nunatsinni nunap ataani pisuussutit pitsaanerpaamik inuiaqatigiinnut iluaqutaasinnaapput. Ilanngullugu nalunaarusiakkut, ´Kalaallit Nunaanni pinngortitap pisuussutaasa inuiaqatigiinnut iluaqutaasumik atorneqarnissaannut Ataatsimiititaliamit´ suliarineqarsimasukkut, ujarassiornermi ilisimatuup Minik Rosingip siulittaasuuffigisaani, siunnersuutigineqarpoq aatsitassanit isertitsisoqartalissappat tamakkua aningasaateqarfimmut ikineqartassasut, taamaasilluni aatsitassarsiornermit aningaasarsiaqassappat tamakkua aamma siunissami kinguaariinnut iluaqutaaniassammata.
Inuussutissarsiornermut, aatsitassanut sulisartoqarnermullu naalakkersuisoq Jens-Erik Kirkegaard, nalunaarusiap inerniliineri qanoq isumaqarfigaagit?
– Nalunaarusiaq inerniliinerpassuaqarpoq. Tamakkua ilaat soorunami isumaqatigineqarsinnaapput, allat apeqquserneqarsinnaallutik. Nalunaarusianummi taamaattoqartarpoq. Kisitsisit ilarpassui pisariaqartitat oqartussaaffiillu malillugit tamatigut pinnguarineqarsinnaasarput.
Assit takukkit: ´Kalaallit Nunaannut iliuaqutaasumik´ ilisaritinneqarnera
Atuaruk: "Minik Rosing: Misigisimalluarnaqaaq
Sammineqartut sorliit soqutiginartippigit Naalakkersuisunilu ingerlateqqinniarlusigit?
– Inassuteqaatit ilarpassui Nunatsinni ukiorpassuarni suliarisareersimavagut, politikkikkut allaffissornikkullu. Ilaat ukioq naallugu sammisaraavut. Taamatulli oqareerlunga nalunaarusiaq torrallataavoq, sammisaqarporlu inuppassuarnit soqutigineqartunik, tamannalumi takuneqarsinnaavoq ullumi takkuttorpassuartigut (arfininngornermi nalunaarusiap ´Kalaallit Nunaannut iluaqutaasumik´ Nuummi Ilimmarfimmi tamanut saqqummiunneqarneranut atatillugu, aaqqiss.). Tamatigut pitsaasuusarpoq sammisanut pineqartunut allatut isiginnilluni assigiinngitsunik isummersorneqartarneq, tamannalu pissutigalugu nalunaarusiaq tikilluaqquvara, Jens-Erik Kirkegaard oqarpoq.
Aatsitassanit aningaasaateqarfik?
Nalunaarusiami Kalaallitt Nunaata siunissami ineriartornissaanut tallimanik takorluuisoqarpoq. Takorluuinerit tassaapput piiaaffiit killilimmik amerlassusillit piffissami killilimmi sumiiffinnili killeqarfilersorsimasuni ingerlanneqartut siunniunneqarpata tamanna inuiaqartigiinnut aningaasarsiornikkut, kulturikkut avatangiisitigullu ineriartornermik atasinnaasumik kinguneqarsinnaasoq. Nalunaarusiaq naapertorlugu tunngavissaq pingaarutilik tassaavoq aatsitassanit aningaasaateqarfiup piviusumik ingerlasinnaanissaa. Aatsitassanit aningaasaateqarfeqalernissamut periarfissaq, pigineqartoq aningaasaateqanngiinnartorli - qanoq isikkoqarpa?
– Aap, eqqorpoq 2008-miilli aatsitassanit aningaasaateqarfeqarsimagatta, taannalu atugassaraarput uuliasiornermit isertitat takkuttalerpata imaluunniit takkutissappata.
Atuaruk: "Nalunaarusiaq ´Kalaallit Nunaannut iluaqutaasumik´
Nalunaarusiami ilisimatuunit ataatsimiititaliaq oqarpoq Danmarkimit sukkasuumik aningaasaqarnikkut isumalluuteqarunnaarnissamut aatsitassarsiorneq uuliamillu qillerinerit aqqutissaanngitsut, tamanna maani politikererpassuit neriuutigisimagaluaraat. Parteeqappit Doris Jakobsenip inuillu allat apeqquserpaat nalunaarusiaq qallunaat illua'tungiliuttutut ilanngussarinnginneraat. Ataatsimiititaliap siulittaasua Minik Rosing nammineq oqarpoq nalunaarusiaq sumilluunniit illua'tungiliuttutut ilanngussaanngitsoq. Nalunaarusiaq qanoq tatiginartitsigaajuk sumullu atorsinnaavisiuk?
– Soorunami atorsinnaasatsinnik imaqarpoq. Maannangaarli oqaatigiuminaappoq sorpiaanersut, nalunaarusiaq tamanut saqqummiunneqaqqammermat. Nalunaarusiarli soorunami misissorluassavarput. Nunami maani ukiuni kingullenri 10-12-ini suliat takutissimavaat nuna aatsitassarsiorfinngorusuttugut. Aatsitassaativut soqutiginnilersinniarlugit annertuumik sulisoqarsimavoq, assersuutigalugulu aatsitassanut uuliamullu periusissaq siulleq 2004-mi saqqummerpoq. Tamatuma kingorna 2009-mi, tullialu ukioq mannamiit atuuttussaq maanna tusarniaavigineqarpoq. Tassa soqutiginninneq imaasiallaannaq pilersimanngilaq.
Isumaqataavoq akerliullunilu
Nalunaarusiami sorpassuit sammineqarput. Ataaseq saqqummiussaa isumaqatigisattut erseqqissaatigissagukku sunaava?
– Pitsaasut ilagaat nalunaarusiami erseqqissarneqarmat Kalaallit Nunaanni inuiaqatigiit ingerlalluartut pitsaasunik inatsiseqarlutik. Kalaallit Nunaat politikkimi aalajaatsutut isigineqarpoq oqartussaaqataanermut pitsaasunik tunngavilik, skandinaviami nunanut assersuunneqarsinnaasoq. Nunat allat, aatsitassarsiorfinngulersut, assersuutigalugu afrikami nunat, naalagaaffittut uagutsitut piareersarsimatiginngillat, uagut immikkut ilisimasalippassuit atorsimallutigit. Nunarsuarmi immitsinnut nittarsaakkaangatta oqaatigiumasartakkatsitut Kalaallit Nunaat tassaavoq inatsisitigut tunngavilimmik naalakkersorneqartoq.
Akerlianik isumaqatiginngisannik erseqqissaateqassaguit sunaassava?
– Nalunaarusiami oqamisaartoqarpoq immikkut ilisimasalinnik atuinngitsugut, aammalu assersuutigalugu siunnersuisuusumik, attuumassuteqanngitsumik ingerlatsiveqartariaqartoq. Erseqqissarusupparali Kalaallit Nunaata sorpassuartigut immikkut ilisimasallit atortarmagit.
– Maanna nalunaarusiaq ´Kalaallit Nunaannut iluaqutaasumik´ saqqummerpoq. Taanna illit Naalakersuisullu sinnerisa sumut atussavisiuk?
– Oqareernittut avataanit isummersuutit assigiinngitsut tamatigut tikilluaqqunartarput assigiinngitsunit isiginninnerit pisarumallugit. Piffissap takutikkumaarpaa nalunaarusiaq sumut atussaneripput, inuussutissarsiornermut, aatsitassanut sulisartoqarnermullu naalakkersuisoq Jens-Erik Kirkegaard, Siumut, oqarpoq.
Nalunaarusiaq ´Kalaallit Nunaannut iluaqutaasumik´ pillugu allaaserisat tamaasa atuakkit

Powered by Labrador CMS