Kina pingaarnertut inissisimalissasoq Naalakkersuisunit isigineqartoq

Naalakkersuisut Kinamut nittarsaassillutik angalanerat, avammut niuernermik annertunerusumik aningaasaqarnikkullu suleqatigiinnermik patajaannerusumik pilersitsisussatut suliniutaavoq.

Kinamik suleqateqarnissaq Naalakkersuisunit pingaartinneqarpoq. Nunanut allanut tunngasutigut ingerlatsineq pillugu nassuiaammi, ilinniartitaanermut, kultooreqarnermut, ilageeqarnermut nunanullu allanut tunngasunut naalakkersuisup, Ane Lone Baggerip (S) Inatsisartunut ullumi saqqummiussaani atuarneqarsinnaavoq.

- Aalisarnermik inuussutissarsiornerup, takornariaqarnerup, ilisimatusarnerup, aatsitassalerinerup kiisalu Kalaallit Nunaanni attaveqaatit ineriartortinnissaannut periarfissanut Kina siunissami pingaarnertut inissisimalissasoq Naalakkersuisut isumaqarput. Tassani isiginiarneqassaaq Kinami niuffaffissuit Kalaallit Nunaanni suliffeqarfiit aalisakkanik nunanut allanut tunisaqarsinnaanerannut, soorlu niueqat kingullertut aamma ilaatigut Japanimut tuniniaaqqinnissamut tunisassiortarneq, sunniuteqarneruleriartorneri, nassuiaammi allaqqavoq.

- Kina nunarsuarmi aalisakkanit tunisassianut tuniniaaviit annersaraat kalaallillu kinamiut tuniniaaviinut tunisartagaat qaffariarujussuarsimapput. Kalaallit Nunaanni aalisakkanik tunisassiortut oqaatigaat maannakkut kinami tuniniaavinnut ukiumut 1,3 milliaardit koruunit missaannut tunisaqartoqartalersimasoq.

Kinami Asiamilu suleqatigiinnerup patajaannerulernissaa anguniarlugu aallartitaqarfeqalernissaq alloriarnerit tullerissavaat.

- Kalaallit Asiami ersarinnerullutik inissisimanissaat pisariaqartinneqarluinnarpoq. Tassunga atatillugu Naalakkersuisoqatigiit kissaatigaat Asiap Kangisissuani sinniisoqarfeqarnissarput, kissaatigisaq tamanna ukiuni aggersuni pingaaruteqarluinnartumik salliutinneqarnissaa Naalakkersuisut naatsorsuutigilluinnarpaat, Ane Lone Bagger (S), nassuiaammik Inatsisartunut saqqummiussinermini oqarpoq.

- Kalaallit Kinami sinniisoqarfimmik pilersitsineratigut avammut niuernissamut aammalu Asiami nunat kangisissuani aningaasaqarnikkut suleqatiginissaannut annertusaanissamut kissaatigisat amerlasuut piviusunngortinneqarsinnaassapput.

Kina pillugu oqaaseqarneq Inatsisartuni oqallinnermi annerusumik oqaaseqarfigineqanngilaq. IA-p oqaaseqartartuata, Sofie Geislerip, kisiartaalluni apeqquteqarfigillatsiarpaa.

- Maluginiarparput Naalakkersuisoqatigiinnit eqqarsaatigineqarmat Kangiani sinniisoqarfimmik pilersitsinissaq Kina-miissasoq. Inuit Ataqatigiit tapersersorparput nunani kangianiittuni (Asiami) sinniisoqarfittaarnissaq, kaammattuutigerusupparpulli eqqarsaatigilluarneqassasoq nunami sorlermi tamanna pissanersoq, oqaaseqaammini oqarpoq.

Aatsitassarsiornerup iluani kinamiut Ministry of Land and Ressources (Nuna Aatsitassallu pillugit ministeriaqarfia) peqatigalugu suleqatigiinnissaq pillugu paaseqatigiinnissamik isumaqatigiittoqassasoq (Memorandum of Understanding) nunanut allanut tunngasutigut ingerlatsineq pillugu nassuiaammi ilanngunneqarsimavoq.

Powered by Labrador CMS