Peqqinneq
Kalaallit Nunaanni peqqinneq misissuiffigineqartoq
Innuttaasut peqqissuisiat pillugu misissuinerit annerit tallimassaat ingerlanneqaleruttorpoq. Inuusuttut eqqarsartaatsikkut peqqissusiat immikkut sammineqarpoq.
Misissuineq Peqqissutsimut Naalakkersuisoqarfiup, Statens Institut for Folkesundhedip kiisalu Steno Diabetes Centerip akornanni suleqatigiilluni suliarineqarpoq. Innuttaasut peqqissusiannik misissuineq ilisimatuussutsikkut misissuinissamik aammattaaq siunertaqarpoq, siornatigut misissuisarnerni sisamaasuni peqataareersimasut peqqissusiannik misissuinermik ilaqarluni. Misissorneqartut ilaatigut tassaapput pujortartarneq, nerisaqarneq,
timimik atuineq, sukkornermik nappaateqalernissamut pissutaasinnaasut, uummatip taqaasigut
nappaatit, peroriartornermi atukkat aamma atugarissaarneq, tusagassiuutinut nalunaarummi allassimavoq.
2800-t nalaatsornikkut toqqarneqartut
Nuna tamakkerlugu misissuinissarsuarmi tassani inuit 2.800-t missaannik amerlassusillit nalaatsornikkut makitaasut peqataanissaannik neqeroorfigineqarput, aammalu pingaaruteqarluni makitaasimasut amerlanerpaartaasa misissuinermut peqataanissaat.
- Ukioqatigiiaani assigiinngitsuni nalaatsornikkut makitaasut taakku amerlanerpaartaasa peqataanissaat uagutsinnut pingaaruteqartorujussuuvoq, tamanna Kalaallit Nunaanni Innuttaasut peqqissusiannik siammasissumik takussutisseeqataassammat, ilisimatusarnermi suleqataasoq Ingelise Olesen, misissueqataasoq, erseqqissaavoq.
Inuusuttut eqqarsataatsikkut peqqissusiat
Inooriaaseq tunngavigalugu nappaatit pilersartut annertuumik misissuiffigineqarnerisa saniatigut inuusuttut eqqarsartaatsikkut peqqissusiannik, kiisalu utoqqaat ulluinnarni inuunerminni qanoq atugaqarnerannik misissuineq immikkut sammisaqarfiuvoq.
- Nuna tamakkerlugu misissuinermi matumani inuusuttut eqqarsartaatsikkut peqqissusiat aamma atugarissaarnerat nutaatut immikkut sammivarput, taamaattumillu aamma inuusuttuaqqanik 15-iniit 17-it tikillugit ukiulinnik peqataasussanik makitsisoqarluni. Neriuutigaarput inuusuttut taakku peqataarusussuseqassasut, tamaalillutik taakku aamma Kalaallit Nunaanni inuusuttut atugaasa qanoq ittuunerannik paasisaqarnissatsinnut
tapertaassammata, siunnersortaaneq aammalu misissuinermut akisussaasoq Christina Viskum Lytken Larsen oqarpoq.
Aappassaaneerinninneq ingerlanneqartoq
Innuttaasut peqqissusiannik misissuineq maannamut Kujataani nunaqarfinni pingasuni, Narsami, Maniitsumi, Sisimiuni kiisalu Nuummi ingerlanneqareerpoq. Maannalu Nuummi misissuinerit aappaat ingerlanneqarluni aallartinneqaqqammerpoq, ingerlassalluni piffissami 5. februaarimiit – 3. marsi 2018 ilanngullugu. Innuttaasut peqqissusiannik misissuineq Qeqqani Avannaanilu nunaqarfinni tallimani, kiisalu Qasigiannguani, Ilulissani, Upernavimmi, Aasianni aamma Qaqortumi ukiup ingerlanerani ingerlanneqassaaq.