maajip aallaqqaataa

Jess G. Berthelsen: Politikerivut tatigalugit

Ullumi ulloq, sapaat, nunani tamalaani sulisartut ulloraat. Tamatumunnga atatillugu SIK-p siulittaasua Jess G. Berthelsen oqalugiarpoq. Oqalugiaataa tamaat atuaruk

SIK's formand Jess G. Berthelsen

Ataani atuarsinnaavat SIK-p siulittaasuata Jess G. Berthelsenip siunissami sulisartoqarnermut politikkimi suut pingaarnerutinniarnerai. Nunani tamalaani sulisartut ulluanni oqalugiaataa aajuna.

´Nunani tamalaani sulisartut ullut nalliussiniarlugu katersuuteqqippugut. Tamassi ullorsiornissinni pilluaritsi.

Ukioq manna politikkikkut nalunaarutigineqarpoq ukioq manna Meeqqat Ukiorissagaat, tamatumani meeqqat ulluinnarminni atugarisaat eqqumaffigineruniassallutigit. Meeqqat atugarisaat pitsanngorsarneqassappata angajoqqaat atugarisaat pitsanngorsartariaqarpavut, tassa meeqqat namminneq aalajangersinnaanngimmassuk qanoq atugassaqassanerlutik, imaluunniit ulluinnarni inuunerminni suut atugarissanerlugit. Taamaattumik meeqqat pitsaanerusumik atugassaqassappata angajoqqaat minnerpaamik ataavartumik suliffeqassapput.

Innuttaasugut nunatsinni sumiluunniit najugaqaraluarutta tamatigut suaartaatigisarsimavarput qanoq akissarsiakitsigaluta, suliamut assigiissumut assigiimmik akisssarsiaqartinneqarusulluta, taamaakkaluartorli tikisitat akissarsiaat qaffasinnerusarput. Maalaarutigisarpavut nioqqutisast ulluinnarni atugassat akisuvallaarnerat, inissit silaannarmut nillertumut naleqqussarneqarsimanngitsut oquttullu.

Ajornartorsiutit erloqinartut

Ulluni makkunani ilinniartitaaneq oqaluuserineqarpoq, oqaluuserineqarluni ilinniagaqarfimmut isernissamut piumasaqaatit qaffasinnerussasut. Peqqinnissaqarfiup innuttaasunik sullissinerlunnersua maalaarutigineqarpoq. Suliffissaaleqisut amerlavallaarujussuaqaat, SIK-mullu ilaasortat suliffeqanngitsut pisortanit ikiorsiissutinut akilersuisarput – tupinnaqaaq ikiorsiissutitut taagormatigit.

Tikinniagara tassaavoq: Nunatsinni erloqinartunik amerlasuunik ajornartorsiuteqarpugut taakkartorsinnaasatsinnik, tamakkualu tamarmik aningaasarpassuarnik akeqarput, aningaasallu tamakkua tamaasa Landskarsip atorfissaqartippai – uagullu tamatta atorfissaqartippavut.

Inuiaqatigiinnili aatsitassanik piiaanissaq aallartinneq ajulerpoq: ungaluuserlugu ´isertitassanut periarfissanik nutaanik/suliffinnik nutaanik pissarsiniarneq, tamatumani siunertaa apeqquserneqarluni innuttaasullu taasitinneqarnissaat piumasarineqarluni, tassami oqarnerattut aatsitassat uranimik akoqarmata (0,03%-imik) aammalu tunisassiorneq akuereqqaarneqartariaqarmat.

Ilaasortatsinnut suliffissat kiisalu inuiaqatigiinnut tamanut nutaamik aningaasarsiorfissat ajoraluartumik kinguarsartuaannarpavut – tamassumalu pinerani innuttaasut atugarisaat ajorsigaluttuinnarput.

Politikerit tatigalugit

Isumaqarpugut ingerlaqqinnissamut piffissanngortoq. SIK-mit piumasaraarput politikerivut demokratiskiusumik qinigaasimasut, tatigisavut namminerlu qinersimasavut, suliffinnik ataavartunik pilersitsissasut. Tassami nutaamik aallartitsinerit tamaasa innuttaasut aperisassagutsigit taava qinersinerit sumut iluaqutigaavut? Qaqugukkut nutaanik pilersitsisoqartassava? Taamatut ingerlatsisoqassappat taava inuttut qinikkavut tatiginngilagut. Taava sooq qinersisassaagut, sooq parteeqarpa?

Aamma ernumanartoqartipparput piiaaffimmik aallartitsinerit tamaasa innuttaasut taasitinneqartassappata taava nunami maani aningaasaliissuteqarusunneq annaaneqassaaq.

Aalisakkat akii ukiuni arlalinni qaffariartorsimapput, minnerunngitsumik qalerallit akii, sulisartulli akissarsiaasa qafanneqarnissaannut imatorsuaq piumassuseqartoqanngilaq. Qaleralilt akii qaffariartorpata tamanna soorunami aalisartut kilisaataatillillu nuannaarutigissavaat, minnerunngitsumillu Landskarsimut iluaqutaasorujussuussaaq. Pitsaasuuvoq qaleralinniartut akissarsiaat ukiuni kingullerni tallimani 100 procentimik qaffariarsimammata.

Sulisartulli akissarsiaat qaffanneqarsimappat? Suarsunnik tunineqarsimapput.

Pineqarput inuiaqatigiit pinngortitami pisuussutaat; alisakkat raajallu akiisa qaffariarujussuarnerat taamatuttaaq ilaasortatsinnut, aalisakkanik tunisassiortunut, atuuttariaqarpoq akissarsiaallu 100 procentimik qaffallugit.

Naligiinnerunissaq piumasaraa

Sooq inuiaqatigiit pisuussutaat ikittuinnaat iluaqutigissavaat? Naamik! Nunatsinni agguataarineq naligiinnerusariaqarpoq. Assersuutigalugu siusinnerusukkut pisat agguaanneqartarsimapput, kikkut tamarmik nerisassaqarniassammata.

Nuannerpoq nunami maani ullumikkut piumasaqaatitd amerligaluttuinnarmata, aalisakkat nunami maani tunisassiarineeqartassasut, taamatuttaarlu nalit qaffannerat, oqaluuserineqartuartoq. Tamannali piumasareriarlugu umiarsuarnik tunitsivinnik inissiisoqaannartarpoq, tamannalu suliffissuarnik piginnittunut nalornisitsilertarpoq. Sooq suliffissuaatillit tunisassiorsinnaanerminnik annertusaassappat, nalunagu kikkut tamarmik russit umiarsuapalaavinik attartorsinnaasut tunitsivittullu atorlugit.

Taamaattumik suliffinnik sapinngisamik amerlasuunik pilersitsiniarluta pisussaaffigaarput inuit, nunami tunitsivinnik ingerlatsisut pitsaanerpaamik atugassaqartinnissaat. Aamma taamaappoq tamatta ingerlatsivitsinnut Royal Greenlandimut. Isumaqarpungalu ingerlatsivitta nammineq pigisatta pitsaanerpaamik atugassaqarnissaat sulissutigissagipput. Illua’tungaatigummi piumasarisinnaanngilarput nunami tunisassiorneq annertusineqassasoq naleqassutsillu qaffariarnerannik pilersitsilluni, aappaatigullu umiarsuit namminersortut tunisassiornermut atorlugit. Royal Greenland ingerlatsivigaarput landskarsimut sinneqartooruteqartitsisartoq.

Pisortanit ikiorsiissutit pillugit peqqussummut atatillugu ukiorpassuarni maajip aallaqqaataani oqalugiartarninni kiisalu tusagassiorfiit aqqutigalugit, aammalu oqartussaasunik ataatsimeeqateqartarninni arlalissuariarlunga paasissutissiissutigisarsimavara peqqussut ajortortaqartoq naleqqussarneqartariaqarlunilu. Matumanilu pivakka pisortanit ikiorsiissutit utertinneqartartut. Pisortanit ikiorsiissutit utertillugit akilersorneqartarnerat unitsinneqartariaqarpoq!

Aningaasat amerlanerusut

Ullumikkut imatut pisoqartarpoq, ilaasortarput suliffissamik innersuunneqanngitsoq pisortanit ikiorsiissutinik pissaguni utertillugit akilersornissaannut atsiortinneqartarluni. Taamatut pisoqartillugu ilaasortarpullu arlaanni suliffittaaruni taassuma akileraarutit akilereerlugit aamma ineqarnermut akiliut, innaallagiaq, imermik atuineq, meeqqerivimmut akiligassat aningaasartuutillu allarpassuit akilertassavai. Tamanna ajunngilaq, tassa tamatta qaammatit tamaasa aningaasartuutit tamakkua akilertassagatsigit.

Ajortortaali mannaavoq. Ilaasortatta aningaasartuutini suli akilinngikkaluarai akissarsiaanit 33,3 procentit ilanngaatigineqartarput, pisortanit ikiorsiissutinut taassuma pisarsimasaanut akilersuutitut.

Politikerit maanna tusarnaaqataasusi, ilaasortatta aningaasartuutini akilereerpagit, pisortanillu ikiorsiissutit akissarsiaanit ilanngaatigineqarpata, taava isumaqarpisi aningaasat sinneqassasut?

Naak meeqqanut atisassarsiutissai? Meeqqap atualeqqaarneranut atatillugu naak tunissutissarsiutissai? Feeriarnermut il.il. atatillugu angalanermut pisussutissai naak?

Taamatut pisoqaraangat ilaasortatta soorunami tamanna apeqqusertarpaa, taama sulerulutsigaluni aningaasanillu takussanani, taava taama sulerulutsigineq sumut iluaqutaava, allaat meeqqanut tunissutissarsiutissaqarnaniluunniit. Taamaattumik politikerit qinnuigissavassi sulisartutut piumasaqaativut tusaaniarniarsigit, pisortanit ikiorsiissutit utertinneqartarnerat unitsinniarsiuk.

Oqallinnerit annertunerusut

Ukiuni kingullerni takussaagaluttuinnaleqqissimavoq pisariaqanngitsumik avataanit sulisartorpassuarnik tikisitsisoqartarnera, tassami pisiniarfiutileqatigiiffivut marluk qiviarutsigit takusinnaavarput sulisartut tikisitat amerligaluttuinnartut.

Niunermik ilinniarfeqarpugut marlunnik ukiorpassuarni atasimasut, imatut paasineqassava ilinniarfiit taakkua marluk pissusiviusunut naleqqussarneqarsimanngitsut? Tassami pisiniarfiussuagut marluk (Brugseni Pisiffillu) ullumikkut tikitanik sooq taama amerlatigisunik sulisoqarpat? Periarfissat marluinnaapput; ilinniagaqartitseriaaserput ajorpallaarsimassaaq, imaluunniit pisariaqanngitsumik sulisunik avataanit tikisitsisoqartarpoq kammalaatersorneq pissutigalugu. Tamanna pissusissamisuunngilaq, minnerunngitsumik eqqarsaatigissagaanni nunatsinni suliffissaaleqisut 10%-t sinneqarmata.

Naggataatigut, aalisarneq pillugu isumasioqatigiittarnerpassuit naammaleqaat, aatsitassanik piiaanissaq pillugu ataatsimiittarnerpassuit naammaleqaat. Ilissi politikerit, kalaallinit inuiannit qinigaasimasut, akisussaaffimmik tigusigitsi suliffinnillu ataavartunik pilersitsinialerlusi, sammineqartummi taakkua naammattorsuarmik oqaluuserineqareersimapput. Suliffiimmi tamakkua qulakkiissavaat qitornatta angajoqqaavi peqqissumik inuuneqassasut suliffeqarlutillu pitsaasumik atugaqarnissartik qulakkeerlugu, taamaasillunilu meerartavut inuunermi toqqissisimanartunik atugassaqartillugit.

Isumaqarpugut politikerit meeqqat pillugit annertunerusumik oqallitsitsilernissaannut piffissanngortoq. Tamattami angorusupparput meerartavut sapinngisamik sutigut tamatigut pitsaanerpaamik atugaqarnissaat. Meeqqalli pitsaasunik atugaqarsinnaanngillat angajoqqaat pitsaasunik atugaqanngippata, suliffiit, inissiat, minnerunngitsumillu peqqinnissaqarfiup sullissinera eqqarsaatigalugit. Taamaattumik pisariaqarpoq angajoqqaat unammilligassalimmik suliffeqarnissaat, aammalu taakkua aamma pitsaanerusumik atugassaqarnissaaat pisariaqarpoq. Tamakkua angugutsigit pissarsiarissavagut angajoqqaat nukittuut, suliffillit qitornaallu pilluartut ilinniagaqarusuttut imminnullu tatigisut.

Qujanaq, neriuppunga sulisartut ulluanni ullorsiorluassasusi´.

Powered by Labrador CMS