piumasaqaatit
Immap naqqanik oqartussaaffeqarusunneq pissutaalluni misissuisoqassaaq
Kunngeqarfiup Danmarkip Qalasersuup ilarujussuanik akisussaaffeqarusunnerata pissutigisaanik DMI-p Qalasersuup imaata naqqa misissorpaa
Danmarki aamma Kalaallit Nunaat ilisimatuussutsikkut tunngaveqartumik misissuisimanini FN-imut nassiussivoq. Tassani Kalaallit Nunaata Qalasersuup imarmaata naqqanut attuumassuteqarnera ersersinneqarpoq. 900.000 km2-it misissorneqarput. DMI misissuinermi peqataavoq.
- Kalaallit Nunaannit 200 sømi qaangerlugu misissuisoqarpoq - taannalu Kalaallit Nunaannut attuumassuteqartuuvoq, oceanografi Steffen Malskær Olsen nassuiaavoq. Sikunik misissuisartoq Rasmus Tage Tonboe nangilluni oqarpoq:
- Issittumi siku nunarsuatsinni misissugaannginnersaavoq - aammami tikiffigissallugu sapernarnersaavoq. Taamaattumik svenskit sikumik sequtserutaat umiarsuaq Oden atorlugu immap naqqa assilineqarpoq.
Misissuineq Geusimit ingerlanneqarpoq. DMI misissuinermi suleqataavoq.
- Immap qanoq ititiginera misissorneqarpoq. Tassani ilaatigut aamma immap tarajoqassussaa, qanoq nillertiginera kiisalu naqitsinera aamma misissorneqarlutik.
Suliaq qaqutigoortoq
Misissuinermut atatillugu DMI aamma ilisimatuussutsikkut misissuivoq.
- Qalasersuup imartaata naqqa sumut attuumassuteqarnersoq misissorneqarpoq, siku misissorneqarluni kiisalu qaammataasakkut aamma assilineqarluni. DMI-kkut paasissutissanik atorneqarsinnaasut misissorneqarput, ocenaografi Steffen Malskær Olsen ilisimatitsivoq.
Aamma siku qanoq ittuunersoq kalaallinit DMI-mut paasissutissiisoqarpoq.
DMI suleqagalugu allaaserineqartoq saqqummiunneqarpoq. Allaaserineqartoq Marianne Brandtimit allanneqarpoq decembarip 15-ani 2014-mi saqqummiunneqarluni.