'Nunatsinnut iluaqutissat'

Ilisimatuut: Namminiilivinniarneq siunissami ungasinnerusumiippoq

Danmarkip Kalaallit Nunaannut tapiissutigisartagaat siunissami ungasinnerusumi suli atorfissaqartissagaat ilisimatuut oqarput

Kalaallit Nunaata aatsitassarsiortoqarnerani iluanaarutissaat ingasattajaarluni anginaarlugit eqqarsartoqarsimavoq. Danmarkip Kalaallit Nunaannut tapiissutigisartagaat ukiuni 25-ni tulliuttuni suli atorfissaqartittussaassavaat, immaqalu aamma sivisunerusumik.

Ilisimatuut nalunaarusiaanni tamanna tallimanngornermi saqqummersumi takuneqarsinnaavoq, Politiken allappoq.

Kalaallit Nunaata aatsitassarsiorfiit uulialu aqqutigalugit aningaasatigut nammineq napatittumik imaassinnaasorlu namminiilivinnermik kinguneqartumik nalunaarusiaq imaqarpoq.

Nalunaarusiarli inerniliussaa takorluukkanit allaaneruvoq. Danmarkip ukiumoortumik tapiissutigisartagaat 3,6 milliard koruunit isumalluutigineqarunnaassappata Kalaallit Nunaanni 24-nik aatsitassarsiorfinnik 24-nik sanasariaqartoq nalunaarusiami takuneqarsinnaavoq.

Aatsitassarsiorfiup ataatsip ammarneqarnissaa 5 milliard koruuninik akeqassaaq. Aatsitassarsiorfiit 24-t ammarneqartariaqarput Kalaallit Nunaat Danmarkimit tapiissutigineqartartut isumalluutigiunnaassappassuk.

Ukiup aappaa allorlugu aatsitassarsiorfimmik aammasoqartalertariaqarpoq. Maannakkut aatsitassarsiorfinnik ammartussanik marlunnik pilersaaruteqartoqarpoq, tassa London Mining Nuup eqqaani Isuani pilersaarut kiisalu nunatta kujataani Killavaat Alannguanni Tranbreez ammaaniarluni pilersaaruteqarmat.

Nalunaarusiaq: Piviusorsiornerunngilaq
Saffiugassat nalingi ukiuni makkunani appasipput, aatsitassarsiorfinnillu allanik ammaanissanik suli aningaasaliisussanik nassaartoqanngilaq. Aatsitassarsiorfiit kisimik siunissami isumalluutigineqarnissaat ilisimatuut piviusorsiunngitsutut isigaat.

- Ukiuni tulliuttuni amerlasuuni aatsitassat kisimik Kalaallit Nunaata isumalluutigisinnaanngilaat. nalunaarusiornermi aqutsisoq Minik Rosing, Københavnip Universitetiani geologprofesserisut atorfeqartoq oqarpoq.

Aviisimi Berlingskemi oqaatigineqarpoq Kalaallit Nunaat aatsitassarsiornermut isertitanik aningaasaateqarfimmik ammaasoqassasoq siunersuutigineqarpoq, iluanaarutigineqartullu aningaasaateqarfimmut ikineqartarnissaat siunersuutigalugu.

- Aningaasatigut ataavartumik ingerlatsisoqassappat pingaaruteqarpoq aningaasaateqarfimmik ammaasoqarnissaa. Aatsitassarsiorneq ingerlalluarunnaassappat aningaasaateqarfiup inuiaqatigiit akiitsui akilersulersinnaassavai.

- Aningaasaateqarfik iluanaarummik ingerlassappat Danmarkip tapiissutigisartagaanut taarsiunneqarsinnaavoq, pingaaruteqarporli Kalaallit Nunaanni aatsitassarsiorfiit angisuut 24-t ammarneqarnissaat, kiisalu ammarneri akilerneqareersimasariaqarput. Tamanna piviusunngussappat Kalaallit Nunaat nammineq napatittumik aningaasatigut ingerlatsilersinnaassaaq, tamannalu piviusorsiornerunngilaq, Minik Rosing Berlingskemut oqarpoq.

Nalunaarusiaq Nuummi Københavnimilu ilisimatuunit 13-init suliarineqarpoq, Ilisimatusarfik Københavns Univertitetillu nalunaarusiorneq aningaasalersorpaat.

Powered by Labrador CMS