Aasiaat

Ilinniarnertuunngorniarfimmi atuarnermik misiliineq

Meeqqat atuarfianni atuartut aqqanillit Ilulissaneersut ukiaanerani atuanngiffeqarnerminni Aasianni ilinniarnertuunngorniarfimmi ilinniartutut inuunermik misiliipput. Siunertaq tassaavoq ilinniakkamutsiunissamilu periarfissanut atatillugu paasisaqarnerunissaq

Atuartut Ilulissaneersut Aasianni GUX-imi Sciencemi atuartinneqarput, tamatumanilu ilinniarnertuunngornianik eqimattakkuutaatut suleqateqarlutik

Atuartut Ilulissaniit Aasiannut ingerlaarnerminni imarlussioraluaqalutik merianngugaluaqalutillu Aasianni GUX-imi ilinniartutut kollegianilu ineqartutut inuunerup naapinnissaanut piareersimalluinnarput.

Ulluni pingasuni atuartut atuaqatigiiaani immikkut toqqani atuartitsinermik malinnaanissaat, kollegiani ineqarnissaat ilinniarnertuunngorniarfimmilu ilinniartunik nerisarfimmi nereqateqartarnissaat sivisuumik pilersaarusiorneqarsimasoq isumalluarfigineqartorujussuuvoq.

Tassami ilinniarnertuunngorniarfimmi ilinniartuuneq misilittussaavaat.

Paasisassarsiorluni angalaneq ilisimasaqarnerulernissamik paasisaqarnerunissamillu imaqarpoq.

Atuartut siunissaminnut eqqortumik toqqaanissaannut tunngavissanik pitsaanerpaanik tunisinnaajumallugit ullut Aasianni paasisassarsiorfiusut pingaaruteqarput.

Isummat assigiinngiiaartut
Isummat assigiinngitsut Atuartut nerisarfimmi puisit neqaannik nerissallutik nerisarfimmi naapeqatigiimmata isummat amigaataanngivipput. Inuusuttut ilinniartitaaneranni ullormi siullermi ilinniartuunermit maluginiakkat amerlaqaat isummallu assigiinngeqalutik.

– Tiimimi siullermi kulturfagimut peqataavunga. Ingerlallualereersimasut iseratta malinnaanissaq ajornakusuulaarpoq. Kisianni pissanganarpoq, 15-inik ukiulik Rita Mørch, Aasianni siornatigut najugaqarsimasoq peqqissaasunngorusunninilu tunngavigalugu ilinniarnertuunngorniarumalluni uteqqinnissaminik takorluugaqartuaannarsimasoq, oqarpoq. Kisianni suut tamarmik nuannernerpaajunngillat.

– Kollegiat pikkunaapput ersiummernarlutillu. Ineeraq inigisara inissakitsuararsuuvoq qalipaateqaranilu, Rita Mørch naliliivoq, akerlianilli fiistertarnissamut ikinngutitaartornissamullu qilanaarluni. 15-inik ukiulimmut Laura Flymut siunissaq pillugu takorluukkat allaanerupput. Ilinniarnertuunngorusuppoq, kisianni Aasiannut taarsiullugu Sisimiuni.

– Sisimiuni Aasiannut sanilliullugu periarfissaqarneruvoq, taamaattumik tassunga qinnuteqarniarpunga. Kisianni ilinniarnertuunngornialersinnanga ukiumi ataatsimi USA-meeqqaarniarpunga, Laura oqaluttuarpoq, ilinniagassatigullu qaffasissuseq ernummatiginagu angerlarsertarnissami qanoq aqussinnaanissaa ernummatigalugu.

Inooriaarseq misilillugu
– Ilaquttakka maqaasisorujussuussagikka ilimagaara, oqarpoq. Inooriaaseq misilikkaat 14-inik ukiulimmut Paninnguaq Jensen sumik suliffeqalernissaq apeqqutigineqarmat qulanngilluinnarpoq.

– Timmisartumi saqisoorusuppunga, Aasianniippungalu inooriaaseq takuniarlugu misigiumallugulu, oqarpoq oqaluttuarlunilu ilinniarnertuunngornialersinnani Danmarkimi ukiumi ataatsimi efterskoleqqaarniarluni.

– Qaffasissumik qallunaatoortarusuppunga tamatumalu kingorna ilinniarnertuunngorniarusullunga oqaatsitigut piginnaasakka nukittorsarumallugit, meeqqat atuarfianni atuartoq siunnerfeqarluartoq isumaliutiginneqqissaarsimasorlu maluginiakkani tunngavigalugit oqarpoq.

Inuusuttut meeqqat atuarfiata kingorna ingerlariaqqittussanngorunik pingaarutilerujussuarmik aalajangigassaqassapput. Aasianni paasisassarsiornerup ilinniarnertuunngorniarfimmi ilinniartutut inuunerup soqutiginartuuneranik naliliinnissamut periarfissippai Aasiannullu nuunnissamut piareersarsinnaanngortillugit.

Inuusuttut pingaarutilimmik ilisimasaqalerput, tamannalu ilaatigut eqqortumik toqqaanissamut periarfissarsissutigalugu ilinniakkallu naammassinissaanut periarfissamik annertunerusumik pissarsissutigalugu.

Una allaaserisaq Tamanut Avannaani normu 43-minngaanneerpoq. Aviisi allaaserisap ataani toortakkami akeqannginngitusmik aasinnaavat.

Powered by Labrador CMS