2015-imut aningaasanut inatsit

IA: Toqqissisimannginneq siaruaakkiartorpoq

Aningaasaqarnermut naalakkersuisup Vittus Qujaukitsup Siumumeersup aningaasanut inatsisissatut siunnersuutaa parteeqataanit isumaqatigineqanngitsoq IA-mit oqaatigineqarpoq

Inuit Ataqatigiinnit aningaasanut inatsisissatut Naalakkersuisut siunnersuutaat isornartorsiorpaat

- Ataasiinnaanngitsumit kisiannili parteeqa-taasa pingasut aningaasanut inatsissaq akerlilerpaat. Tamanna arlalinnik pissu-teqartumik maluginiagassaavoq, Inuit Ataqatigiinnit Inatsisartunu aningaasaqarnermut ataatsimiititaliami ilaasortaasut Hans Aronsen, Kuupik V. Kleist aamma Naaja H. Nathanielsen tusagassiutinut nalunaaruteqarput.

Naalakkersuisut aningaasaqarnermit inatsisissatut siunnersuutaat 2015-moortoq pillugu isornartorsiuteqarput. Inatsisartuni ilaasortaasut arlaqartut siunnersuummut akerliullutik nalunaaruteqartareerput.

- Isornartorsiuisut marluk Inatsisartunut ilaasortaapput. Taakku aningaasanut inatsississatut siunnersuummut akerliunerminnik nalunaarnersisigut, suliluunniit Inatsisartut ukiakkut ataatsimiinnerat aallarterianngitsoq naalakkersuisooqatigiit amerlanerussuteqarunnaarput. Naalakkersuisooqatigiit ataatsimoorsinnaarpasinnatik, qinikkatut ataasiakkaatut nammineq soqutigisaminnik aallussisutut saqqummernerat toqqissisimananngilaq. Imaappoq naalakkersuisooqatigiit politikkikkut sammiviat amerlanerussuteqarneralluunniit naatsorsuutigisinnaanngikkipput, IA allappoq.

Isornartorsiuineq
Naalakkersuisooqataasunit aamma aningaasaqarnermut inatsisissatut siunnersuut isumaqatiginngilaa.

- Finn Karlsenip, Naalakkersuisut Nunatta Karsiani amigartoorutit aalisakkat ta-maasa akitsuusernerisigut matussusernialersaaraat ilisimarpasinngilaa. Aningaa-sanut inatsisissaq atuaraanni immikkoortumi 4.2.1-imi aalisarnermik inuussutis-sarsiutini1 ersarikkaluarpoq, Naalakkersuisut ”sinerissap qanittuani aalisarnerup nutarternissaanik aallarnisaanissaq” kissaatigigaat, inuussutissarsiut imminut akilersinnaaneruleqqullugu aamma aalisakkat qaqinneqartut akitsuusersorneqar-nissaannut nukissaqalersillugit. Taamalu pisoqarnissaata tungaanut aningaasat aalisarnerup sinneranit aaneqalersaarput. Taamaalillutik Naalakkersuisut missi-ngersuutigaat 2016-imiilli aalisarnerup annertusisamik akileraarusiiffigigeqqin-neratigut 15 millioner kr isertinneqassasut. 2017-imiit aningaasat taakku 50 millioner kr-nik2 ilaqqinneqassapput.

- Eqqarsaatigigaanni Naalakkersuisut utikattuartumik oqartartut ”patajaatsumik a-ningaasaqarnikkut politikkeqarlutik” ilaatigut aalisarnerup iluani nutarterinernik tunngaveqartumik, eqqarsarnangaarpoq tamanna Aalisarnermut Naalakkersuisup tupaallaatigimmagu. Tassami akisussaaffia tassaammat Nunatta inuussutissarsi-utaa pingaarneq, IA-mi politikkerit allapput.

Naalakkersuisut attaveqarnerat
Apeqqutaalerpoq nutarterinerit pilersaarutaasut piviusunngortinneqarnissaat naatsorsuutigisinnaaneripput, Naalakkersuisut tamarmiullutik tunuliaqutaanngippata. Aningaasaqarnermullu Naalakkersuisup nutarterinissamik pilersaarutini saqqummiussai naatsorsuutigisinnaanngikkutsigit – taava Nunarput aningaasaqarnikkut suup tungaanut ingerlaarpa?

- Uagut tungitsinniit isertunngisaannarparput isumalluutivut tamatta pigisatta aki-leraarusernissaat tunngaviatigut ajorinagu. Taamaattoq uagutsinnut pingaarluin-narpoq, akitsuusiineq Nunatta Karsiani amigartoorutit qanoq annertutiginerannik aalajangerneqassanngimmat, inuussutissarsiutilli pissusiviusut malillugit nam-massinnaasai tunngavigalugit aalajangerneqarluni. Taamaammat siunnersuuti-gaarput akitsuutit nutaat ataatsimut isigalugit maanna aalisarnermit akitsuusii-nikkut isertitaasartut qaffatsissanngikkaat. Isumaqatigiinniarnissat pissangalluta qilanaarivagut, piviusunngortinneqarsinnaasunillu oqareernitsitut siunnersuute-qarumaarluta. Nutarterisoqarnissaanik nutaanillu isertitaqarnissamik pisariaqar-titsineq nassuerutigivarput, suliallu sukumiisumik aamma maanna pisut siunis-sarlu eqqarsaatigalugit ingerlanneqarnissaa qilanaaralugu, IA-mi politikkeri allapput.

Powered by Labrador CMS