kissakkiartorneq

Golfstrømip ajalusoornissaa aarlerinartoq

CO2-mik aniatitat taamaaginnassappata, Atlantikorsuup kiammik Nunanut Avannarlernut ingerlassisarnera ajalusooriaannaavoq.

Assi toqqorsivimmeersoq

Golfstrømmi Skandinaviamik Europallu avannaanik kiatsitsisoq, ukiut untritilikkaat maanna atukkatta ingerlanerani annertuumik sakkukillisinnaavoq, siunissamilu ajalusuuissinnaalluni.

Tamanna siumut takorloorneqarsinnaanngitsumik siallertarneranut, immap sikuanut immallu itissusaanut kiisalu Atlantikorsuup avannaani nunarsuattalu sinnerani piffinni allani silap pissusaanik sakkortusineranik kinguneqarsinnaavoq.

Taama nunani assigiinngitsuni ilisimatusarneq nutaaq tupaallannartumik inerniliivoq.

Paasissutissat sermersuarmeersut
Allaaserinnittut 14-it ilaat tassaavoq danskeq silaannaap pissusaanut professori, dr.scient. Sebastian H. Mernild. Taanna Bergenimi norskit silaannaap pissusaanut institutianni Nansensenteretimi pisortaavoq.

- Naatsorsukkat ilumuussappata tamanna sakkortuumik kinguneqassaaq. Paasissutissat nutaanerpaat periutsinut assigiinngitsunut arfineq pingasunut ataqatigiissippavut, ullumikkullu Kalaallit Nunaata sermersuata aakkiartorneranik ilisimasavut aallaavigalugit paasissutissat piviusorsiortut atorlutigit, Sebastian H. Mernild oqarpoq.

ATUARUK: 2016-imi aatsaat taama kiatsigisoq

Ilisimatusaat atuagassiami Geophysical Research Lettersimi saqqummersinneqarpoq.

Golfstrømmi kiammik pilersuisuuvoq, Caribiamit immamik kisartumik Atlantikorsuaq akimorlugu uagut piffitsinnut anngussisartoq. Imap kissartup Europap avannaa nalinginnaasumik gradinik arfinillit missaanik kiannerulersittarpaa.

Aakkiartorneq sukkatsikkiartortoq
Ajalusoornissamik ilimagisaq Kalaallit Nunaata sermersuata aakkiartorneranik, silaannarmi CO2-p annertusiartorneranik patsiseqarpoq.

Imeq tarajoqanngitsoq nillertoq annertoorsuaq ukiut tamaasa Kalaallit Nunaata imartaanut suppugussap, nunarsuarmi sarfat oqimaaqatigiissinnerat akornuserpaa.

Ilisimatusarfigineqartumi siunissamut takorluukkat marluupput.

Siulleq naapertorlugu nunarsuarmi politikerit nunarsuatsinni CO2-p ineriartorneranik 2040-mi annikillisitsissagaluarpataluunniit, Golfstrømmi 2090-2100 missaani 18 procentimik sanngiillisimassaaq.

Takorluukkap aappaani - suut tamarmik taamaaginnarfiini - CO2-mik aniatitat massakkutut annertusiartuinnassapput. Tamatuma nassatarisaanik 2100-mi Golfstrømmi 37 procentimik sanngiillisimassaaq.

Ajalusoornissaq aarlerinartoq
Ukioq 2300-p missaani immamik kissartumik ingerlaartitsisup nukimi 75 procentii annaasimassavai, ajalusuuinnissaatalu ilimanassusaa 44 procentiussasoq, ilisimatuut inerniliipput.

- Golfstrømmip immallu sikuata allannguutai, Sydpolimi sermip supiffiisa aalaakkaasuujunnaarneranik ineriartornermik akugaanni, pissutsit ilisimaneqanngitsut atuutilernissaat nassatarissavaa.

Sydpolimi sermersuaq Kalaallit Nunaata sermersuanit arfineq pingoriaat angullugu annertunerusoq, Sebastian H. Mernild erseqqissaavoq.

Ukioq 2100-mi FN-ip Silaannaap pissusaanik oqaaseqartartuisa oqarnerattut imaq 1 meterimik, immaqaluunniit 2 meterinik, 3 imaluunniit 4 meterinik qaffassimassanersoq oqaatigissallugu ajornakusoorpoq, taanna naggasiilluni oqarpoq.

Powered by Labrador CMS