FN-ip klimapanelia

Ban Ki-moon: Akisussaaq - Nunarsuarli maanna annaattariaqarpoq

Nunarsuup attatiinnarniarnera akisussaaq, taamaasiunngikkuttali akissaa annertunerujussuussaaq, Ban Ki-moon mianersoqqusivoq

Ban Ki-moon, FN, Rajendra K. Pachauri, IPCC.
– Det er et afgørende øjeblik for menneskeheden. Jeg håber, at verdens ledere vil gå forrest, siger FN's generalsekretær Ban Ki-moon på et pressemøde i København, hvor rapporten er blevet offentliggjort.

Nunarsuarmi silap pissusiata allanngoriartornerujussua unitsinniarlugu maannakkut iliuuseqartoqartariaqarpoq.

Taamatut nalunaaruteqarpoq FN-ip generalsekretæria Ban Ki-moon, FN-ip Klimapaneliata, IPCC-p, sapaatiummat nunarsuup silaanik ilisimasat nutaajunerpaat annertunerpaallu eqiterneqarnerat saqqummiutereeraalu.

– Piffissaq una nunarsuarmiunut aalajangiisuussaaq. Neriuppunga nunarsuarmi naalagaaffiit siuttui maligassiuissasut, FN-ip generalsekretæria Ban Ki-moon Københavnimi, nalunaarusiap saqqummiunneqarnera, tusagassiortunik katersortitsinermi oqarpoq.

Nalunaarusiaq naapertorlugu siunissami nunarsuaq kissatsikkiartuinnassaaq, Kalaallit Nunaata sermersua nunarsuarmilu sermit allat annertunerusumik aakkiartulissapput, immat qaffakkiartussapput, kiannersuit panernersuillu amerleriassaspput, siallerujussuartarnerit qarsutsisarnerillu amerleriassapput.

Tamatuma saniatigut imeq imigassaq amigaatigineqalissaaq aammalu karrinik naatitat ikiliartussapput.

Nalunaarusiaq nunarsuarmi naalagaaffiit siuttuinut ingerlatsinermi pilersaarutitut isumaliutigineqarsimavoq, tamakkua 2015-imi decembarimi Parisimi nunarsuaq tamakkerlugu silap pissusianut isumaqatigiissuteqassammata. Ban Ki-moonip nalunaarutaa tamakkununnga sammitinneqarpoq.

– Aappaagu Parisimi nunarsuaq tamakkerlugu isumaqatigiissuteqanngikkutta Nunarsuaq ilorraap tungaanut aallarnavianngilaq. Nunarsuarput attatiinnarniarlugu suleqatigiinniarta. Nunarsuaq annaanniartigu.

– Akisussaaq, iliuuseqanngikkuttali akissaa anginerujussuussaaq, Ban Ki-moon oqarpoq.

Taanna isumaqarpoq nunarsuaq 2009-mi Københavnimi silap pissusianut pituttorsimasumik annertuumillu isumaqatigiissuteqarnissaminut piareersimasimanngitsoq. Isumaqarporli piffissap ingerlanerani politikerit paasinnilersimasut, nunagisartik kisiat eqqarsaatigiunnaarlugu aamma nunarsuup soqutigisai eqqarsaatigisalerlugit.

Nunarsuup kissatsikkiartornerata suliffissuaqalerneq sioqqullugutut 2 gradinut killilernissaanik anguniagaq angussagutsigu pisariaqarpoq gas-inik kissatsinnartunik aniatitsinerup piffissami 2010-miit 2050-imut 40-70 procentimik annikillisarnissaa.

2100-mi aniatitsisoqarunnaarsimassaaq, tusagassiortunik katersortitsinermi oqartoqaerpoq.

Anguniakkallu anguneqassappata nukingernartoqarpoq, IPCC-p siulittaasua Rajendra Pachauri tusagassiortunik katersortitsinermi oqarpoq.

– Periarfissavut killeqartorujussuupput, taanna oqarpoq.

Nalunaarusiaq naapertorlugu aaqqiissutissaapput nukissamik atuinerup pitsanngorsarnera, anorisaatit innaallagissiuutit, solcellit, biomasse aamma orpinnik naatitsinerit - aammattaarli teknologiit soorlu atomip nukinganik nukissiuutit CCS-ilu, tamakkualu gas-iaat kissatsinnartut nunap iluanut toqqorneqartassapput.

Taannali suli isumalluarpoq.

– Qujanartumik silap pissusiata allanngoriartornerata annikillisarnissaanut atortussaqarpugut, siunissamik qaamanerusumik atasinnaasumillu pilersitsinissatsinnut, Rajendra Pachauri oqarpoq.

Powered by Labrador CMS