akinik assersuussineq

Atuisartunut akit: Norge kisimi Nunatsinnit akisuneruvoq

Imigassat aalakoornartullit tupallu akiisa qaffasissusiat Kalaallit Nunaanni 68,4 procentinik Danmarkimi akinut sanilliullugu qaffasinnerupput. Tamanna nunani avannarlerni akinik misissuinerup takutippaa. Atuisartunut akinut tunngatillugu Norge akisunerpaavoq

Nuummi Pisiffik - assi toqqorsivimmit Paasissutissat:http://bank.stat.gl/prdpli og Eurostat prc_ppp_ind 2013, purchasing power parities (PPP), price level indices

Kalaallit Nunaanni inuuniarnerup akisunerujussua tupaallaatissaanngilaq.

Danmarkimut sanilliullugu akit qanoq inissisimappat? Nunanummi avannarlernut?

Naatsorsueqqissaartarfiup Danmark Statistik suleqatigalugu akinik misissuivoq.

Misissuinermi Danmarkimi Kalaallillu Nunaanni julimi 2014-mi akit
sanilliunneqarput.

Imigassat aalakoornartullit tupallu akiisa qaffasissusiat Kalaallit Nunaanni 68,4 procentimik sanilliullugu qaffasinnerupput, 'attaveqaqatigiinnermilu' akit Kalaallit
Nunaanni Danmarkimiit 80,7 procentimik qaffasinneruvoq.

Norge akisunersaavoq - Island akikinnersaasoq
Nunani avannarlerni akinik assersuussinermi ataasinngornermi saqqummiunneqartumi atuarneqarsinnaavoq nunani avannarlerni Kalaallit Nunaat akisunersaat tulliusoq. Norge inuuffigalugu akisunerpaavoq, Nunatsinnit 14,8 procentimik akitigut qaffasinnerulluni.

Nunani avannarlerni Danmarki akisunersaat pingajuanniippoq, 2,4 procentinik Nunatsinnit akikinnerulluni. Kalaallit Nunaannut naleqqiullugu Sverigemi akigitinneqartut 4,5 procentimik appasinnerupput. Kiisalu Finlandi akit tungaasigut nunatsinnit 14,9 procentinik akikinnerulluni.

Atuisartunut akit takussagaanni Island nunani avannarlerni akikinnersaavoq. Islandimi 23,1 procentimik akikinneruvoq.

EU-mi agguaqatigiisillugu akigititaanit Kalaallit Nunaat agguaqatigiisillugu 31,4 procentinik akisuneruvoq.

Atuisartunut akinut tunngasoq grafikki ataani takuneqarsinnaavoq - misissuinerit allat uani aamma atuarneqarsinnaapput

Powered by Labrador CMS