aatsaat taama kiatsigisoq

2014-imi aatsaat taama kiatsigaaq

Kiassutsimik uuttortaasoqartalermalli 2014-imi Nunarsuaq aatsaat taama kiatsigaaq, ilisimatusarnerup nutaap tamanna takutippaa.

Siorna juunimi Kangerlussuarmi kiassutsip 23,2 gradit anguvai, Nunatsinnilu aatsaat taama kiatsigisoq uuttorneqarpoq.

Ilisimatusarnerulli nutaap takutippaa siorna Nunatsinniinnaanngitsoq aatsaat taama kiatsigisimasoq.

Ilami Nunarsuarmi kiassutsinik uuttuisoqartalermalli 2014-imi aatsaat taama kiatsigisimavoq, Ritzau, allappoq,taassumalu amerikarmiut avataarsualisrnermik ingerlatsiviata NASA-p amerikarmiullu imaanik silaannarmillu nakkutiginnittoqarfiata N(NOAA) misissuisimaneri nutaat innersuussutigai.

Ukiuni qulini kiassimaqisoq

Ukioq 1998 eqqaassanngikkaanni ukiut 2000-imiilli ukiut qulit kiannerpaasimapput, Nasa aamma Noaa nunap immallu qaavisa kiassusiannik misissuinertik tunngaviagalugu inerniliipput.

1880-imi uuttortaasoqartalermalli Nunarsuarmi nunap immallu qaavisa kiassusaat 0,8 grader celsius-imik qaffariarsimavoq, kiatsikkiartorneralu ingerlaannarpoq kuldioxid-imik gas-inillu allanik Nunarsuup silaannartaanut aniatitsinerup kingunerisaanik, Nasa oqarpoq.

Iliuuseqaqqusipput

Ilisimatuut mianersoqqussutigaat ukiut untritillit atukkavut kinguneqarnerluttorujussuusinnaasoq silaannaap kissatsikkiartornera ingerlaannassappat. Sumiiffiit inuttuut qarsutsivigineqassapput, immat qaffassapput, silarlupiluttornersuillu nalinginnaaleraluttuinnassapput naatitanik ulorianartorsiortitsisumik.

Ukioq manna kingusinnerusukkut Parisimi silap pissusia pillugu ataatsimeersuartoqassaaq (COP21), tassani nunarsuarmioqaitgiit nunarsuup kissatsikkiartornera unitsinniarlugu nutaamik isumaqatigiinniuteqassallutik.

Powered by Labrador CMS